Rein Taagepera: Jefimovi Venemaale saatmine oleks julm
Kui ma oleksin soomlane ja 30 aastat eest oleks küsitud, kas Soome peaks andma varjupaika samas seisus eestlasele, siis mis vastust oleksin Soome riigi poolt soovinud? Selline oli olukord 30 aasta eest ja ma loodan, et sellist olukorda 30 aasta pärast uuesti ei tule, kuid kui me ei aita teisi, siis meil on raske eeldada, et mingis raskes olukorras tulevikus meid aidatakse.
Jefimovi juhtum on koht, kus Eesti saab teha julget väärtuspõhist poliitikat, sest 1940. aastal loobusime väärtustest ja see ei tulnud meile kasuks.
Ajutise kaitse võimalus
Kui suured saaksid olema diplomaatiliste punktide kaotused suhetes Venemaaga, kui Eesti Jefimovi vastu võtaks, seda pole ma pädev hindama. Võiks ka proovida käituda nagu Soome 1945. aastal, et pigem aidati inimest liikuda veel edasi lääne poole ja esitada kogu kujunenud olukorda nii mahedas toonis kui võimalik.
Teda tagasi Venemaale saata oleks praegu julm ja pikemas perspektiivis enesetapp.
On iseenesest mõistetav, et inimesele tehakse taustauuring ja selles osas võib ka Venemaa ametiasutustest infot juurde küsida. Kui Venemaa kavatseb teha Jefimovi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, siis see teave peaks olema küll saadaval.
Alati kui on mingis küsimuses kaks võimalust, siis võib olla ka mingi kolmas. Äkki on võimalik talle anda ajutine elamisluba mingi teise sildi kui poliitilise asüüli sildi all? Tasub kaaluda selliseid mahedamaid alternatiive ka. Eesti valitsusel on võime teha erandeid ja talle võiks proovida anda ajutist elamisluba mingi Venemaad vähem ärritava sildi all.
Kindlasti oleks vaja alati tugevat taustauuringut. Teada on ju, et näiteks Aafrikast tuleb läänemaailma inimesi, kes on tegelikult majanduslikud väljarändajad, aga väidavad, et on poliitilised põgenikud.
