Religiooniantropoloog: Brežnevi-aegset seksuaalkurjategijate kohtlemist imetlenud Madison oleks rahvuslasena samal ajal teinud ÜKT-d mõnes Vorkuta laagris

Religiooniantropoloog Jaanus Kangur leiab, et pole vaja küsida, mida teha kurjategijatega, vaid kuidas toetada terveid suhteid, kuidas kasvatada häid inimesi.

EKRE esitas riigikogule seaduseelnõu, mille eesmärk on karmistada karistusi alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest ja tõsta seksuaalelu legaalse ea alampiir praeguselt 14 eluaastalt 16 aastale vanema kui 21-aastase partneri puhul. Tundub asjalik algatus, ent kahjuks olematu mõjuga. Antud eelnõu on nagu pakuks imeilusat tehnoloogiaseadet, millele tarkvara ei toodeta. Karmid karistused ahvatlevad poliitikuid kui sireenid, kes naiivsusest või küünilisest kalduvusest odavat populaarsust koguda, purjetavad pimesi nende hävitavavasse embusse.

Kas karmid karistused vähendavad kuritegevust? Jah. Kuid ainult siis kui nendega kaasneb karistuse möödapääsmatus ning vahetus. Mitmed uurimused on näidanud, et karistuste karmistamisel võib olla lühiajaline efekt, mis möödub nii pea kui saab selgeks, et ei suudeta tagada karistamise möödapääsmatust (vt Middendorf 1968, Green 1989, Potter 2000). Möödapääsmatust on võimalik tagada vaid siis, kui karistada ennetavalt, igaks juhuks ning igaüht. Vähemalt peaks selline ähvardus olema üldiselt teadvustatud.