Kui inimene tuleb psühhiaatri juurde relvaluba taotlema, siis kuidas see protsess välja näeb?

Meie Kliinikumis ei ole see kindlasti mitte puhas formaalsus. Inimene, kes soovib relvaluba, tuleb siia nii, et tal peab juba olema kaasas perearsti tervisetõend. Loomulikult me vestleme relvaloa taotlejaga, vastuvõtu ajaks on määratud tund aega. Juhul, kui meil tekib inimese suhtes kahtlus, tal on olnud varasem diagnoos, kui võib kahtlustada narkootikumide kasutamisest tingitud psühhoosi või muud säärast, siis saadame relvaloa taotleja täiendavalt psühholoogi jutule. On olemas ka formaalne ankeet, kus on kümme stampküsimust, mis on seadusega sätestatud. Inimene vastab neile kas jah või ei ja kinnitab oma allkirjaga. Meie vastuvõtul me siiski räägime elust, tegemistest, kõigest... Suurem osa relvaloa taotlejatest ei pea täiendavalt psühholoogi juurde minema. Lõpliku otsuse relvaloa saamiseks teeb perearst.

Kes need inimesed üldiselt on, kes relvaluba taotlevad?

Peamiselt meesterahvad, palju on noori, kes lähevad õppima või tööle sellisele alale, kus on relvade käsitsemist, on sportlaseid ja jahimehi. Vanemate inimeste seas eristub üks grupp, kellel on varem relvaluba olnud ja nad soovivad, et neil oleks relv suvekodus, turvalisuse tagamiseks. Naisi on relvaloa taotlejate seas vähem ja nemad taotlevad luba harilikult vastava eriala õppimise tõttu või tööga seoses. On ka naisi, kes jahti peavad, üksikuid naisterahvaid, kes tahavad relva turvalisuse pärast soetada, ei ole peaaegu üldse.

Ilmselt ei saa mitte kõik inimesed, kes relvaluba taotlevad, oma tahtmist?

Jah, suurem probleem on vanemate inimestega. Nooremate puhul on vanuseline alampiir olemas, kuid ealist ülempiiri ei ole. Relvaluba väljastatakse üldiselt viieks aastaks, kuid kui tuleb taotlema 80-aastane, no kuidas ma talle selle kirjutan viieks aastaks? Sellises vanuses võib inimese seisund kiiresti muutuda. Probleeme on juba alates 60-ndatest eluaastatest rohkem, inimene oska päris täpselt seletada, milleks talle relvaluba vaja on või ei saa kõigest relvadega seonduvast päris adekvaatselt aru. Mina ei tahaks relvaluba anda juba alates 75. eluaastast. Relvaloa taotlemisel võiks olla vanuseline ülempiir.

Mida relva omamine inimesele üldse annab, kui tegemist ei ole just jahimehega või elukutselise vajadusega?

Peamiselt turvatunnet neile, kes elavad eraldatumas kohas üksi. Palju on vanemate inimeste seas endiseid jahimehi, kellel on varem relvaluba juba olnud.

Küsis Margit Adorf