Remo Holsmer: riigieelarve narratiiv on Eesti
Eelarvega soovime me suurendada inimeste toimetulekut ning toetada lastega peresid. Riigikogu debattides on opositsioonierakonnad väitnud, et eelarvel pole kandvat ideed või et see jagab liiga vähe raha ümber. Järgmise aasta eelarve märksõnaks või narratiiviks, kui soovite, on Eesti riik ja iga siin elav inimene. Nii lihtne see ongi.
Makromajanduslik taust ja riigieelarve võimalused
Erinevate institutsioonide (Eesti Pank, Euroopa Komisjon, IMF) prognoosid Eesti järgmise aasta majanduskasvule kõiguvad 2 ja 3% vahel. Kasvu kiirenemise eelduseks on Eesti ekspordikaupade nõudluse kasv. Kui jaekaubandus ja sisetarbimine on sel aastal näidanud pidevat kasvu, siis järgmistel aastatel peaks praegust tarbimispõhist majanduskasvu üha enam toetama just eksport.
Riigieelarve tulud tervikuna kasvavad ca 3% 8,8 miljardi euroni (nominaalne eelarvepuudujääk on ca 20 miljonit eurot ehk jooksvalt ületavad riigi kulutused napilt tulusid). Eesti ettevõtete parem käekäik on eelarvetulude kasvu aluseks. Sotsiaalmaksu laekumine kasvab 2,5 miljardi euroni (kasv 115 mln, 4,8%) ja käibemaksu laekumine 2,0 miljardit euroni, mida on 133 miljonit (kasv 7,1%) rohkem kui sel aastal. Neid kasvunumbreid toetab ka madal tööpuudus, eratarbimise kasv ja suurenenud ostujõud.
Kui ühtpidi on riigi ülesandeks võimalikult soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, siis otseselt saab riik majanduskasvu edendamisse panustada läbi investeeringute. Järgmisel aastal suurenevad investeeringud 22,5% 480 miljoni euroni. Soodsat majanduskeskkonda toetab tööjõu oodatava maksukoormuse alanemine - lähiaastatel langeb sotsiaalmaksu määr, maksuvaba tulu tõuseb järgmisel aastal 154 eurolt 170 euroni. Need sammud vähendavad otseselt tööjõu maksukoormust, mille kõrgetele määradele on ettevõtlusorganisatsioonid aastaid viidanud.
Mida tähendavad suuremad eelarvelaekumised aga Eesti inimeste jaoks?
Esiteks - see tähendab turvalist ja kaitstud riiki. Eesti riigikaitse eelarve moodustab järgmisel aastal üle 2 protsendi sisemajanduse koguproduktist. NATO-s kokkulepitud kaitsekulutuste miinimumile eraldatatakse liitlasvägede siinviibimise kulude katteks veel täiendavad summad. See on vähim, mida Eesti praeguses julgeolekuolukorras teha saab.
Teiseks - keda me kaitseme? Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja sündivuse suurendamiseks on riigieelarves 375 miljonit eurot. Absoluutnumbris on see võrreldavalt peaaegu samapalju kui riik panustab kaitsevõimele. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuarist 45 eurolt 50 euroni. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta saab olema 100 eurot. Vanemahüvitise määr tõuseb ja selle maksmise põhimõtted on samad (1,5 aastat maksimaalselt kuni 3 kordse keskmise palga ulatuses).
Kolmandaks - pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 396 euroni kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu tõstmise kaudu jääb keskmine pension maksuvabaks ka tulevikus. Pannes konteksti, siis ligi 9 miljardi euro suurusest eelarvest läheb pensionite väljamakseteks 1,65 miljardit eurot.
Miks riik Lilleküla staadioni korda teeb ja kuhu jäid ööistungid?
Eelarvearutelude käigus küttis mõnevõrra ootamatult kirgi Lilleküla jalgpallistaadioni valmis ehitamise otsus. Ma arvan, et ei olnud väga mõistlik vastandada staadioni ning Teatri-ja Muusikaakadeemia saali ehitust, sest olles staadioni poolt ei tähenda olla muusikasaali vastu. Või vastupidi. Ja objektiivseid võrdluskriteeriume muusika ja spordiobjekti vahel pole võimalik leida. Aga las ta jääda - staadioni puhul on esmatähtis see, et ta saab valmis. 5 miljoni eurone investeering võimaldab Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks teha lõplikult korda riigi esindusstaadion. Võimalik Euroopa Superkarika mängu toimumine 2018 aastal Tallinnas saab olema vaid lisaboonuseks. Kuna taoline investeering allub rangetele riigiabi reeglitele, siis olgu öeldud, et staadion peab jääma avatuks ka teistele profi- ja harrastusspordi valdkonna kasutajatele vähemalt 20% ulatuses aastasest mahust. See on ka vastuseks võimalikule kriitikale maksumaksja raha sihipärasel kulutamisel.
Minu käest küsiti enne riigieelarve arutelusid, et kas ööistungeid ka ikka tuleb. Ei tulnud. Eks ühtpidi oli sügava sisuta öösel istumata jäänud tundide põhjuseks see, et eelarve ise oli riigikokku jõudes piisavalt küps ning sealt oligi "suurt tüli" raske ülesse kiskuda. Teiselt poolt saan rahanduskomisjoni esimehena tänada opositsioonierakondi igati asjaliku debati ja tehtud muudatusettepanekute eest. Nagu näha - saab ka teistmoodi!
