Repliik: Eestlane ja ebamugav „tere”

2005. aastal kolisin tudengina Tartus elama ühte Annelinna viiekorruselisse paneelmajja.

Kuna ma ei tundnud selles majas kedagi, otsustasin hakata eksperimendi korras trepikojakaaslasi teretama. On ju naljakas käia päevast päeva üksteisest lähedalt mööda ja teeselda, nagu poleks teist inimest olemas või kohataks teda esimest korda.

Inimesed reageerisid katsele erinevalt: kes tervitas vastu, kes ehmus ja kiirendas sammu. Ajapikku suurenes vastuteretajate osakaal ja mõnega sai vahetatud rohkemgi kui üksainus sõna.

Samas vaimus käivitus sel nädalal üle-eestiline kampaania "Ütle tere!". See on igati tore mõte, millega muidu introvertsevõitu eestlasi natuke mugavustsoonist äratada, aidata kaasa sotsiaalse kapitali kasvatamisele. Nii et tere sullegi, armas lugeja!