Selliseid apse saaks märgatavalt vältida, kui seadusandja kehtestaks kohaliku transpordi eest vastutajale selged kompensatsiooninõuded. Lõppude lõpuks rikub graafikut eirav sõiduk lepingut, mille ühel poolel on piletiostja ja dotatsiooni tasuv maksumaksja, teisel kohustus inimesi selle eest vedada. Taksoarve on veel pisiasi, hoopis rohkem võib maksta kõikuma löönud usaldus, mille tõttu järgmine kord sõidan võib-olla hoopis autoga. Aga mis saab nõnda ühistranspordi põhieesmärgist, saaste vähendamisest?