Isamaa usku, et inimesid teeksid iseseisvalt paremaid investeerimisotsuseid, ei toeta tõsiasi, et väga suur hulk inimesi ei kasuta neidki vabadusi, mis neil praegu teise sambasse kogudes on. Näiteks jätab igal aastal umbes 40% uusi liitujaid fondivaliku loosi hooleks, väga paljud ei tee vahetust hiljemgi või alluvad selle panga müügijutule, kus neil on arvelduskonto.

Võib-olla toetaksid Isamaa ettepanekut andmed selle kohta, kas fondi sagedamini vahetavate inimeste tootlus on parem kui ühele fondile truuks jäänutel. Aga seda analüüsi pole igavesed isamaalased loomulikult viitsinud teha, sest neil usk. Usk, et tulekahju tuleb kustutada bensiiniga.

PS. Isamaa nüüdne pensioniplaan demonstreerib muuhulgas seda, mitu aastat on Isamaa jaoks „igavene” – umbes kaheksa aastat. Nimelt kuulus IRL-i 2011. aasta valimislubaduste hulka vanemapension, mis annab 2013. aasta 1. jaanuaril ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest ühele vanemale õiguse saada riigieelarvest sissemakseid teise pensionisambasse, mida nüüd lammutada soovitakse. Sissemakseid teeb riik kolm aastat – iga kuu 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.