Repliik: kes asendab öiseid e-posti lugejaid?
Prantslaste 1. jaanuarist kehtima hakanud väljalülitamise seaduse sisu ei ole sugugi pentsik. Mida ebaloomulikku saab olla seisukohas, et pärast ametliku tööpäeva lõppu pole töötajal kohustust tööalaste e-kirjadega tegeleda? Pentsik tundub hoopis see, et kuskil meie lähedal on jõutud nii kaugele, et seadusega tuleb reguleerida elementaarseid asju. Ometi ei karda nad seda teha, kui kõne all on töötajate tervis ja ühiskonna heaolu tervikuna.
Ootan põnevusega, milleni jõuab Elisa katseprojekt lasta osal töötajatel teha kaheksa tunni asemel kuue- või isegi neljatunniseid tööpäevi. Asi pole rahalises kokkuhoius – palk jääb samaks. Asi on selles, et oma tööaega ise reguleerivad ja lühema aja jooksul intensiivsemalt töötavad inimesed on rahulolevamad, tervemad ja motiveeritumad. Nad ei ole läbipõlejate esireas. Nagu pole ka prantslased, kelle tööandjaid sunnitakse seadusega omaks võtma tõsiasja, et hilisõhtul kohe kirjale vastav töötaja pole mitte lojaalne, vaid enesega kimpus ja välja puhkamata. Ühel hetkel ta enam ei jaksa. Ma ei tea, kuidas on Prantsusmaal, kuid Eestis on läbipõlenute asemele uute ja puhanud töötajate leidmine järjest raskem ülesanne.