Repliik: kes mõistaks kohtumõistmist?
Hiljuti ilmunud kohtute aastaraamatus arutleb Harju maakohtu kohtujurist, endine ajakirjanik Janar Filippov kohtute avatuse ja meediasuhtluse üle. Võrreldes politsei ja prokuratuuriga, kes on viimase kümne aastaga avalikkuse jaoks märgatavalt avatumaks muutunud, on kohtute kommunikatsioonitaktika tema hinnangul samaks jäänud – täielik suletus. Selline taktika tingib olukorra, kus ajakirjanduses jäävad kõlama karjuvalt ebaõiglasena tunduvad otsused, mis süvendavad usaldamatust kohtute vastu.
Muu hulgas toob Filippov näite eelmisel aastal Eesti Päevalehe artikli tõttu suurt tähelepanu saanud kohtuotsusest, millega viis alaealist poissi vägistamise katse süüdistuses õigeks mõisteti. Juhtusin toona, kui see artikkel meedias sädemeid lõi, osalema Tartu ülikooli õigusteaduskonna ühes loengus, kus õppejõud rääkis juuratudengitele artiklist kui eriti halvast näitest, kuidas ajakirjandus ei mõista kohtumõistmist. Kui selline suhtumine algab juba ülikoolist, ja palk enda silmis märkamata jääb, ongi palju tahetud, et kohtute kommunikatsioonitaktika muutuks.