Repliik: kodanikuõiguslased vs. islamiuurijad

Reedeses Sirbis heidavad Hille Hanso ja Peeter Raudsik artiklis „Madala maa ahtake horisont” meedias sõna võtnud islamiuurijatele ja orientalistidele, nagu Üllar Peterson ja Peeter Espak, ette, et „valefaktidele ja tänavatõdedele antakse tihtipeale teaduslik kuju ajaloo poole pöördudes”.

Hanso ja Raudsik ütlevad, et „lahenduste eelduseks on tegelikkusele toetuv analüüs”. Seda muidugi, aga lääneriikide senise, kriisini viinud analüüsi puudus on olnud just igasuguste moodsate õiguslaste liiga suur panus, liiga vähe on kuulatud islamiuurijaid ja teolooge.

Olen omapäi seigelnud üle kümnes osaliselt või pea täielikult islamiusku riigis ja põhiliselt suhelnud seal tavaliste inimestega. Sadu kordi on mul tulnud vastata küsimusele „Mis usku sa oled?”, samuti materiaalset eluolu puudutavatele küsimustele, aga vist kordagi pole minult uuritud „Kuidas on sinu kodumaal lood inimõigustega?”.

Euroopasse tulnud ja tulevate sõja- ja muude põgenike puhul religiooni kõrvalise tähtsusega näitajaks pidada on ilmne viga.