Repliik: lõpuks jääda, mitte igavesti jääda

 (3)

XII Noorte Laulupeo vaated tuletornist
XII Noorte laulupiduFoto: Hendrik Osula

„Hing, oh hing, sa raskel a’al – / kuis õhkad isamaa poole; / kas kodu sa, kas võõral maal – / kuis ihkad isamaa poole!” Need Juhan Liivi sõnad, laulus „Ta lendab mesipuu poole”, heidavad selle aasta laulupeo motole „Mina jään” teistsuguse valguse.

Jäämise puhul pole tähtis igavesti jääda, vaid lõpuks jääda. Nagu mainitud laulusõnad ütlevad, ihkab hing ikkagi isamaa poole.

Eesti parandamine on aga töö, mida ei tasu oskamatult teha. Kõikide erialade õppimine või kõikide oskuste omandamine pole kahjuks Eestis võimalik. Kui tahta, et noored teeksid seda, mida armsaks peavad, ei tohiks suruda maha inimeste soovi ennast harida ja täiendada väljaspool Maarjamaa piire. Ka ajal, kui rahvuslik vaim eestlaste seas ärkas, oli inimesi, kes käisid Riias, Peterburis või kaugemal haridust omandamas. Nende hing siiski ihkas isamaa poole. See ongi tähtsaim: tulla lõpuks tagasi.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare