Kolmandik maakera surnud merepõhjast asub Läänemeres, selgub äsja Göteborgi ülikoolis tehtud uuringu tulemustest. Neil aladel on nii suur hapnikupuudus, et kalad ei saa seal hakkama. Kümnest maailma suurimast sellisest piirkonnast on lausa seitse – kokku 80 000 ruutkilomeetrit ehk pea kahekordne Eesti pind-ala – otse meie koduses Läänemeres.
Hapnikuvaese merepõhja põhjuseid on mitu: alates lämmastik- ja fosforväetiste kasutamisest põllumajanduses ja heitgaasidest kuni kalakasvatusteni. Kuigi Läänemere riigid on võtnud vastu kõlavaid deklaratsioone ning ka toitaineemissioonid on vähenenud, ei ole mere seisund märkimisväärselt paranenud. Surnud merepõhja taas-äratamine ei ole paraku nii kerge kui selle mõtlematu põhjustamine. Seda eriti Läänemeres, mis on suhteliselt madal ja kus veevahetus ookeaniga on väike.
