Repliik: naisel on õigus

 (58)

Julia Rodina
Julia RodinaFoto: Priit Simson

Naistepäeva paiku on isegi tavalistel väljaannetel, mis pole soo järgi spetsialiseerunud, kombeks kirjutada naiste õiguste probleemidest ja rääkida feminismist – isegi kui lugeja ei saa täpselt aru, kes see feminist tegelikult on.

Olen 19. ja 20. sajandi protofeministidele tänulik selle eest, et tänapäeval on naistel õigus töötada, hääletada, teha ise oma reproduktiivotsuseid. Aga kas ja kuidas on maailma muutnud meie sajandi naisaktivistid? Kas õiguste eest võitlemisest on saanud kõigest üks omaette amet, mille kaudu on moekas ennast väljendada? Nagu internetipersoon või influencer (mõjutaja).

Näiteks Eesti peaprokurör Lavly Perling ei tituleeri ennast feministiks, aga on oma töö ja eeskujuga saavutanud rohkem kui paljud feministlikud arvamuslood ja piketid. Tal on olnud julgust minna "tarkade meeste kõrvale malelaua taha mängima". Ja ka võita.

Kingi laia silmaringi ja ootusärevust! Telli nüüd Eesti Päevaleht ja vali endale või lähedasele kingituseks veel väärt lugemist. Vaata siia »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare