Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
11.06.2018 00:13
Vaevalt on ühegi kohaliku omavalitsuse soov luua madalalt tasustatud töökohti - tselluloositehas seda ju on.
    Näita vanemaid (8) Laadin kommentaare...
    11.06.2018 11:04
    Imaveres suur palk, nalja teed või... Olematu palk ja tööohutust niipalju et osal töötajatest näpud puudu
    11.06.2018 11:07
    Kahjuks valis Eesti 26 aastat tagasi vabaks saamisel jõukaks tegeva tootmispõhise ühiskonna asemel vaeseks jätva teadmistepõhise ühiskonna. Tootmispõhise ühiskonna noorel on hariduse valikul näha võimalusena töökoht kõrgehnoloogilises toodet arendavas tehases Samsung, Kia, BMW, Toyota jne.
    Seega, ei määra noorte valikuid, mitte koolide võimalused ja tase, vaid see, mis võimalused on antud haridusega peale kooli kõrgepalgalist tööd leida. Tootmispõhise ühiskonna kõrgtehnoloogilistes tehastes on see võimalus palju suurem.
    11.06.2018 11:11
    See kvalifiseerub nüüd ametlikult "väga lolli kommentaari" alla. Tselluloositehases ei ole madalapalgalisi töökohtasid . Omaette küsimus on kas otseseid töökohtasid valda tuleks- tegu on suures osa spetsialistidega. Traditsiooniliselt tuleb nii suure tõõstuse juurde lisategevusi ( kasvõi söökla töötajate toitlustamiseks), mis suurendavad tööhõivet ja toovad kaasa ülikiire palga ning kinnistute hinnatõusu ( sest töötajaid on kohapealt raske saada ning samuti ka elamispindasid- olgu selleks siis kas korter, maja või mingi kommunikatsioonidega krunt). Aga inimestel soovitan tõsiselt toetada kogu seda arendust- teie ei ole Tartu ja pooletoobised linnaametnikud ei räägi teile olulistel teemadel.
11.06.2018 01:01
Ah et autori meelest see kui rahaahned ärikad veavad sisse uusi umbkeelseid venelasi piiri tagant ja teevad venekeelse tehase Tabiverre, on nagu parem variant?
Häbi teil pole?
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    11.06.2018 08:45
    kindlasti kiiremini. Ja tapab terve Eesti.
    11.06.2018 08:52
    Pole mõtet süüdistada inimesi ette hüpoteetilistes kuritegudes.
    11.06.2018 11:09
    Kui katus lekib ja vihmaga hakkab lagi läbi tilkuma, siis on mõistlik kohe ämber alla panna ehk lühiajaliselt reageerida ja samas võtta ette pikema-ajaline plaan hakata katust remontima. Nii on mõistlik reageerida ka tööjõu vajadusele. Senise hukutava poolsolidaarse pensionisüsteemi tõttu tekkinud negatiivse iibe tingimustes sisse tuua immigrante maksumaksjaks, s.t. reageerida kiiresti lühiajaliselt ja samas sihtida olukorra muutmiseks pikema ajaliselt hääbutava poolsolidaarse pensionisüsteemi muutmist mittehääbutavaks täissolidaarseks koos solidaarse lastetusmaksuga. Siis me saaks peale katuse remonti lahti "ämbritest" toas.
11.06.2018 04:12
Sompa ja Viivikonna.
    11.06.2018 05:54
    Kas näiteks mõisakula ja võhma ei meenu?
    11.06.2018 08:48
    "suurte "maksude maksmine ei meenu?

    Teet Soorm avas lõpuks suu. Rakvere lihakombinaadis toimunu on palju räpasem kui seni räägitud
    • Riigiprokuratuuris käib suure saladuskatte all veel üks uurimine Rakvere lihakombinaadis (ärinimega HKScan Estonia) toimunu kohta.• Uus menetlus on seotud väitega, et soomlased kantisid Eestist välja miljoneid eurosid ning maksud jäid maksmata.• Ka direktorite vallandamiseni viinud kriminaalasja iva peitub maksudes.

    Loe lähemalt: teet-soorm-avas-lopuks-suu-rakvere-lih akombinaadis-toimunu-on-palju-rapasem-k ui-seni-raagitud?
    11.06.2018 11:12
    Tehaseomanik ei vii odavpalgamaale kogu oma tehast, vaid selle kõige väiksema lisandväärtusega lüli, koostetehase. Rasvasemad osad jätab kodumaale.
    Eesti pole taibanud tahta omamaiseid tehaseid, vaid on ülepüüdlikult moosinud välisomanikuga ettevõtteid siia tulema. Tulemuseks ongi olematute omamaiste omanikega tehaste ja samas peamiselt välisomanikuga koostetehaste riik. Koostetehase kasumimarginal on nii väike, et selles ongi peamised mured palk ja maksud. Algul tulevad odavapalagamaale koti- ja padjavabarikud. Kui palk kasvab, siis liiguvad kotiõmblemise manufaktuurid edasi ja nende asemel tulevad koostetehased. Koostetehaste aeg sõltub sellest, kui ruttu kasvavad palgad veelgi odavama palga maades. Kui riik panustab vaid välisinvesteeringute saamiseks ega taipa luua ka omamaiseid tehaseid, kus on kogu tootmisahel, s.t. ka tootmise rasvasemad osad, kuni tootearenduseni ja müügini välja, siis jäädaksegi madalalpalgalisse mudaliigasse, kus tootearenduse ja tehnoloogia uuenduse asemel tegeletakse maksude ja miinimumpalga probleemidega.
11.06.2018 06:36
uskumatu, iga ajakirjanik on järsku majandusspetsialist ja metsatöösturite suuvooder. Aga seda ei tea, mida kõike juba tänasel päeval Eestis puidust toodetakse kui palju väärindatud puit rahvamajandusele sisse toob, töökohti loob. See kõik ON JUBA olemas. Ei saa kogu skp-d ühele, pealegi kiirelt kahanevale toorainele -- puidule -- üles ehitada! Ja mis puutub nn toorpuidu eksporti, siis see ei kao seni kuni see on seadustega lubatud. Seda ikka võiks ajakirjanik teada. Mage järjekordne propaganda-artikkel, mis halvustab kainet mõistust ja normaalsete, keskkonnast hoolivate inimeste seisukohti.
    11.06.2018 06:49
    Agga on rumal ja laisk, isegi autorit googeldada ei viitsi. Autor on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala (1991), Stockholmi Ülikooli pangandusmagistrina (1993) ning töötanud panganduses ja mitmes ajakirjandusväljaandes.

    Villu Zinask on paljude raamatute (õpikute) autor, kaasautor või toimetaja: "Raha, pangad ja finantsturud" I osa (1994), II osa (1996), "Kuidas börsil raha teha" (1997), "Kuidas Eestis rikkaks saada" (1998), "Rahakäibe juhtimine" II osa (2000), ""Peaaegu" kogu tõde pensioni kogumisest" (2002), "15 aastat Eesti uut pangandust" (2003), "Peremajanduse ABC" (2005) ja „Strateegiline finantsjuhtimine: idee kohtub rahakotiga“ (2008), „Väärtpaberite teejuht“ (2008) ja „Finantsaabits. Rahaasjade korraldamise käsiraamat“ (2011) .

    Alates 1998.a. on Villu Zirnask Tartu Ülikooli (varem Eesti Pangaliidu) kaugkoolituskursuse "Finantsturud" autor ja õppejõud.
    11.06.2018 09:32
    Toorpuidu eksport kaob, kui see majanduslikult enam ära ei tasu. Või kes Sinu arvates hakkab peale maksma võimaluse eest puitu laeva toppida.
    11.06.2018 10:16
    teadur või seadur, kõik on müüdavad, küsimus on hinnas
11.06.2018 06:36
tartlased ja tabivere elanikud teavad, et raha tuleb seina seest ja selle saamiseks pole vaja midagi teha . Ootavad igatusesega aega kuni täitub 64 eluaastat, et riik hakkaks pensioni maksma .

kust riik raha saab ? Võtku kust tahes, aga mingit tööstust minu tagaõuele tulla ei tohi ! Lehmalauta ega kanalat kah ei tohi teha, need haisevad samuti . Saekaatrit ei tohi teha, seal saed undavad ja ei lase hommikul pikalt magada .

Kuid sotsiaalabi vallast olgu olla, invaliidsuspensionid olgu olla, töötutoetus olgu olla. Raha tuleb seina seest . Ja rongid Tartusse käivad, saab selle seal ka kiiresti ära kulutada .
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    11.06.2018 09:57
    Vaadake, härrased või ka (endised seltsimehed), asjaolud on nii, et kelle käes võim (praegu rahakott täis rahaga, mitte võlgadega), see tellib ka muusika. Sestap ennekõike ikka võim ja alles siis tegutsemine. Ilma kontrollmehhanismita ei saa, muidu riisuvad või püksid jalast. Praegune olukord kohe mitte ei julgusta, sellest siis vastuseis sisuliselt tingitud ongi. Petta oleme saanud mehemoodi, rahad liiguvad üha kindlamalt välismaale, jättes siia vaid soppa ja pahameelt (jah, üksikud kupjad, kiltrid kiidavad, kuid rahvas hääletab jalgadega miskipärast).
    Vanasti maal, palju rahvast elas ära põllundusest ja metsandusest, nüüd järsku enam mitte (aga metsi laastatakse enneolematul moel). Ja sellega haakub maaelu , mis nüüd kidub ja kiduma jääbki (pensionärid, sandid, sundtöötud jne....). Jah, õuelaulikud võluflöödi abil petavad veel ja veel (sireenide laul, hukutav). Kaua, sea ei tea, kunagi ajalugu avab tõe!
    11.06.2018 11:15
    Ettevõtjatesse suhtumisega on asi liikunud siiski õiges suunas. Pole ju eestlased läbi ajaloo olnud siinse tööstuse omanike hulgas. "Kuradi saksad" on olnud võõramaalastena siin need, keda tööle sundijatena on kiruda saanud. Vabaks saades 25 aastat tagasi oli ka kohalik eestlasest omanik "kuradi saks". Nüüd juba lepitakse sellega üldiselt, et ka teine eestlane võib olla omanik ja tööandja. Kui aga selgub, et see teine eestlasest omanik on olnud minu lasteaia- ja koolikaaslane, siis kipub sees kihvatama. Kuradi kurat, koos käisime lasteaias ja koolis, kuid nüüd on tema omanik ja sõidab uhke autoga, mina aga olen kellast kellani palgatööline. Rootslased on pikalt vabad ja jõukad olnud ning rootslane on harjunud, et osa neist on omanikud ja on isegi uhked oma Volvo, IKEA omanike üle.
    11.06.2018 11:49
    No igatahes tselluliiditehasest ei saa riik mingit raha. Näpuotsaga tööjõumakse ainult.
    Neile, kes siin kilkavad, et sulbikeetjatel ei ole madalaid palkasid- magage kaineks. V.a. juhtkonna liikmed, hakkavad tavatöötajad saama tavapärast näljapalka. Suure tõenäosusega veetakse töölised mujalt sisse, nii et kohalikele jääb ainult laastatud maa ja reostus.
11.06.2018 07:05
tahes plötserdise asemel võiks Villu endale selgeks teha, et nii suurt reostustehast ei tohi ehitada Peispi valgalale! Läänepoole küll, seal kannab Läänemeri selle reostuse välja. Samuti on arukam mitu väiksemat tehast, sest kohalevedu tuleb odavam ja vähem reostavam, tonnkilomeetreid tuleb selgelt vähem.
Ning ei saa rääkida puidu väärindamisest, kui puit hoopis töödeldakse ümber muuks aineks, mitte sama puitu ei väärindata nagu puhastatakse maake. Meil pole sellist reostust vaja.
11.06.2018 07:09
Veelkord- kui pole puhast vett, õhku, mulda, siis pole ka elu. Ja ei saa aru, miks üks eraprojekt üldse nii tähtis on, et seda aina kaitsma peab. Rahamehed paigutagu oma raha teadusesse. Et kasvaksid välja uued ja palju ohutumad tooted, mida siinkandis probleemideta toota saab.
    11.06.2018 11:21
    Riiklik teadusrahastuse skeem ei näe ette teadusteemade teemastamist tehaste konkurentsvõimet suurendavate akadeemiliste uurimisteemadega ülikoolidele ja seega ei näe riik ette seda, et teaduskulutused oleks võimalus eksprditurul toimiva kohaliku tehasega majandustuluks muuta. Riik peaks näiteks suutma anda teadus teemastamisega suuniseid, kas riikliku uurimistöö rahastamisel eelistada banaanikasvatuse fundamentaalsete uuringute tegemist või kartulikasvatamise omi.
11.06.2018 07:21
Eesti on Tallinna ja Harjumaa poole kaldu, rahvas voolab sinna. Riigi ülesanne on leida lahendused ääremaastumise vältimiseks. Lõuna-Eesti on puiduklastris, st. majanduslikult valitsev tööstsharu. Uus asi tekitab vastuseisu, sest ollakse kinni vanades mõttemallides.
    11.06.2018 07:38
    ei soovita rajada tehast Lõuna-Pärnumaale Kilingi-Nõmme kanti? Tali ümbruses on metsa ja vesi voolab Läänemerre. Või Loode-Eesti? Isegi Tallinn pole kaugel.
    11.06.2018 09:37
    Kilingi nõmmes pole ei jõge ega raudteed enam. See eest on looduskaitseala looduskaitsealas kinni. Sest nende metsade asemel, mis omaaegse Waldhofi paberivabriku tarbeks lausaliselt maha raiuti on mingil seletamatul moel vähem kui saja aastaga ürgne ja looduväärtustest kubisev mets kasvanud. Mustadest toonekugedest ja merikotkastest on õhk pea kohal paks.
    11.06.2018 11:26
    Saaremaa ühenduse korral ollakse mures turistide liikumise pärast, kuigi tänapäeva Saaremaa tehaste käive on neli korda suurem, kui turismi oma. Elektroonikatehas, masinaehitustehas ei haise. Elvas toimiva elektroonikaseadmete koostetehas Enics käive küünib 100 miljoni EURini.
11.06.2018 07:23
Tabiverest saab nüüd Eesti uus nutulaulukeskus.
11.06.2018 07:33
Need, kes siin tehast kiidavad, neile peaks aia taha ka hakkama midagi ehitama, kyllap siis kiun muutub! Eriline matsirahvas! Mitte kui midagi ei suuda koos teha, aga lagastama ja teistele käru keeramas on meitrid! See tehas lagastab ära maa, kus te elate, ja see, et nii ei juhtu praegu minu naabruses, ei ole suur asi, sest maa on väike, iga muutus loeb!
    11.06.2018 10:19
    Ammu on ju teada, et tselluloositehase õige koht on TALLINN, seal on olemas vaba plats, sellel on isegi sobiv nimetus - Sossi mägi ehk Tselluloosi mägi. Tallinnas on veeallikas Ülemiste järve, mille AS Tallinna Vesi poolt kalliks aetud vett linlased väga ökonoomselt tarvitavad ning seega on veeressurssi kõvasti üle. On olemas moodsas puhastusseadmed Paljassaares, merre suubuv toru mitme kilomeetri kauguse. On olemas logistikasõlm Ülemiste raudteejaamas, edaspidi hakkab väärindatud puit otse Rail Baltikaga Euroopasse kihutama. Tööjõud on kohapealt võtta, kõrgtehnoloogilisi lahendusi hakkavad välja töötama Tehnikaülikooli professorid ja õppurid. Sorry, Tabivere ja Tartu, aga tselluloositehas peab tulema TALLINNASSE!!! :)
    11.06.2018 10:51
    Need, kes tehast sõimavad, peaksid loobuma autodest, nutitelefonidest ja üldse igasugusest moodsast tehnoloogiast. Kõik need asjad on loodud tänu sellele, et kellegi maa on ära lagastatud. Nojah, muidugi. Kõik see toimub ju kusagil kaugel Aafrikas mitte minu koduaia taga. NIMBY mentaliteediga kaugele ei sõua!
    11.06.2018 11:28
    Vabanedes 26 aastat tagasi valiti Korea tüüpi tootmispõhise ühiskonna asemel teadmistepõhine ühiskond. Siis arvati, et iga siin püsti pandava kõrgtehnoloogilise tehase eel tuleb teha 20 aastat fundamentaalteadust ning, et suvalisel teemal teadust tehes tekib vääramatult ka majanduslikku kasu loov tegevus, näiteks tootmine. Nagu me nüüd oleme sunnitud tõdema ega peale teadusartiklite eriti midagi ei tekkinud.
11.06.2018 07:33
Teksti autor on vist saanud kuumarabanduse. Mingu Narva elama seal tehaseid küll. Ei taha kedagi solvata aga inimese möistus ikka nina eest pahatihti kaugemale ei näe.
11.06.2018 08:16
Ei ole midagi uut siin päikese all,enamik valdadest hääbub,korduvalt pukis olnud vallasvanem ja volikogu maksab endale ,,hea töö´´eest preemiaid ja lisatasusid ning kõik suuremad ettevõtjad on ülimalt rahul madala töötasu maksmise võimalusega.
11.06.2018 08:24
Kolmekümnendate keskel reisis Ameerika kirjanik Marion Foster Wasbhurn mööda mõningaid Euroopa riike ja viibis ka Nõukogude Liidus, soovides leida sellist maad, mis pakuks oma rahvale mõõdukalt korralikke elamistingimusi. Kuid ta pettus sügavalt.

Saabudes juhuslikult Eestisse, jäi ta siia kauemaks peatuma, et siinse eluoluga lähemalt tutvuda. Oma 1940. aastal ilmunud raamatus “Õnnelikku maad otsimas” [“A Search for a Happy Country”] kirjutas ta Eesti kohta:

“Kuigi eestlased on vaene rahvas, on nad kahekümne aasta jooksul saanud endale seitse
inimeluks vajalikku asja: toidu, eluaseme, töö, õppeasutused, oma väljendusviisi, tervise
ja armastuse… See vähe tuntud väike maa on eeskujulikult organiseeritud riik. Siin ei ole töötuid!
Ei ole kirjaoskamatust! Heaolu on juba silmapiiril. Tõeline demokraatia!”

Kirjanik Marion Foster Wasbhurni arvates oli Eesti ainuke õnnelik maa Euroopas. Küllap väidaks iga eestlane, et ka meil oli puudusi. Kuid tagantjärele meie iseseisvusaastaid vaagides võime siiski tõdeda, et igal pool mujal oli puudusi veelgi rohkem, kui enne Teise maailmasõjaaegses Eestis.
11.06.2018 08:39
Demagoogia kuubis.
Artikkel on ehe näide sellest kuidas kasutada ühiskonna arengu keerdkäike tekitamaks süütunnet millegi vastu olijates. Elu maalt lahkub otsides töökohti ja selle leides naaseb. Lahkunud elulaad asendub elukohaga, protsess on pikaldane. Raudteejaama lagunenud hoone on eriti markantne näide inimeste liikumisviiside muutumisest. Sama oleks kirjutada põllumajandusest lisades illustreeriva harkadra pildi.
    11.06.2018 10:21
    Elu maalt lahkub, kuna viimased kakskümmend aastat on "liberaalse turumajanduse" sildi all tehttud poliitikut epoolt kõik selleks, et see elu sealt lahkuks. Võrdsuse sildi alla pandi eraettevõtjast üksikisik "konkureerime" rahvusvaheliste agrokontsernide ja korporatsioonidega.
    11.06.2018 10:48
    siis sm.Reps üritab säästa ja elus hoida punavene kultuuri.
    Küllaga eestlasi, kes on kasvatatud punavened.
    Nõukaajal juba liikus kõlakas, et CCCP passis saab olema rahvus nõukogude inimene?
    11.06.2018 11:33
    Põllumajanduse eeskujulik mehhaniseerimine ja automatiseerimine on viinud maal töökohtade arvu minimaalseks. Selle asemel, et kaotatud põllumajanduslikud töökohad maal asendada tööstuslikega, s.t. väiketehaste omadega, on vallavanemad taibanud tahta vaid külakiikesid, rahvamaju, muuseume. Tehase tekitamisele oma vallas seisab vallalavanem vastu tulumaksu pearaha seaduse kasutamisega. Tehas koos oma segavate faktoritega üritatakse suunata vallast välja, kuid töökohad kohalikele kõlbavad küll.
11.06.2018 08:42
Ilus pilt, kuid selliseid pilte võib leida ükskõik millisest linnast või asulast. Tegelikult naljakas, et riik surub iga hinna eest seda tehast sinna kuhu erafirma seda soovib, teda ei huvita reostunud Emajõgi, Peipsi, Saadjaärv ega ka rahva arvamus. Riiki ei huvita ka see palju see tehas haiseb, see tühjendad selle küla kiiremini kui miski muu. Selleks, et näidata rahvale, et meil on puitu mida maha raiuda langetati männimetsa raiutavat vanust 10 aasta võrra ja kuusemetsa 20 aasta võrra! Varsti on suurem osa metsale tehtud lageraie. Praegu on juba metsa raiutud rohkem, kui see tehas siia tuua siis tehakse puhas töö. Eesti elanikele tähendab see lisaks seda, et tõuseb küttepuu hind trastiliselt, sest pole enam midagi müüa. Puit viiakse välja, siia jäävad solgitud veekogud (mille puhastamise maksab kinni maksumakja mitte see erafirma) ja mitmekordne küttepuidu hind. Aga valitsust ju eesti elanik ei huvita, ta tegutseb buldooserina seni kuni poliitikud omi taskuid täidavad.
    11.06.2018 10:23
    "..mille puhastamise maksab kinni maksumakja mitte see erafirma.."

    Täpselt! Millegipärast ei räägi poliitikud kunagi sellest, et näiteks Ida-Virumaa reostusprobleemidega ei tegele kunagi need üleliidulise alluvusega ettevõtted, kes kiunagi selle jama kokku keerasid vaid Eesti maksumaksja ja suurema jama puhul ka Euroop amaksumaksja, aga mitte kunagi see tegelik reostaja-saastaja...
11.06.2018 08:50
Tegelikult ikka väga kummaline jutt. Reostusest ei tea ja pakub SIC! teiste reostuste vähendamist. Nii, et siiani sinna jõkke suunatud veed tuleb mujale suunata (kuhu küll), likvideeride koos nende tekitajatega (kaoksid kõik asustused) ja ikka selle nimel, et tehas rajada. Kes seal siis tööle hakkaks. Kas üle 70 või tuuakse juurde kusagilt, aga nende reovesi tuleb mujale suunata!? Siiani on kõik pidanud oma reoveed maksimaalselt puhastama, et saada õigus suunata need jõkke. Veekasutusload tuleb tühistada selleks, et saaks tselluloositehase teha? Ehk tuleks jõeäärsetel põllumeestel rajada tõkkeseinad, et põldudelt valingvihmaga või lumeveega midagi jõkke ei satuks /see on muide üks väga kallis võimalus põllumajandusreostuse vähendamiseks/. Tehast on vaja kohta, kus on palju töötuid noori inimesi, aga kus ei ole siseveekogude reostamise ohtu.
11.06.2018 08:51
Varsti hakkab vesi õitsema.
Igast paadist,mis loksub õtsval Läänemerel ja Tallinna lahes saab teha lihtsate,
odavate ja ökoloogiliste modingute ja mudingtega pisekese tselluloosivabriku.
mis võimaldab ilma suurt tehast ehitamata nii toomist kui ka töökohtasid ökonoomselt ja üldkasulikult hajutada.
Kõrgtehnoloogilise,odava ja ultraökoloogilise nanotselluloosi nii,paberiks kui ka söögiks, nii tehniliseks kui ka meditsiiniliseks otstarbeks saab kätte ilma ühtegi puud maha nüsimata Tallinna lahes pesitsevatest ja ilgelt haisvatest sinivetikatest ja ka
kogu Läänemeres kasvavatest rohevetikatest ja karevetikatest Cladophora.
Tehniline äripuänt.
Kui puu maha nüsimise tulemusena saadud tselluloosi n.ö. " aktiivpind"
on ühe grammi kohta üks ruutmeeter,siis veest kätte saadud poorsest Cladophorast valmistatud odava ja ultraokoloogilise nanotselluloosi aktiivpind on 100x suurem ( While the cellulose from wood pulp and cotton that is typically used in the paper industry has a rather small specific surface area of about 1 square meter per gram, the surface area of cellulose from Cladophora can be up to 100 times larger.)
Võrreldes metsas kasvate puudega on see resurss momendi seisuga veel täiesti tasuta kättesaadav ja maksuvaba.
Ainuüksi eelnimetatud rohevetikate perekonda kuuluvast karevetikast (ehk ka vaipvetikast) saab valmistada kõrgtehnoloogilisi akusid ja ultrakondesaatoreid
elektriautodele.(Elektriautode tootja suure lombi taga,näiteks kasvõi Egon Musk läheb lolliks,kui ennast eelöelduga kurssi viib ).
11.06.2018 08:55
Pisikesi tselluloosivabrikuid saam ilma suurt tehast ehitada nii ökoloogiliselt kui ka ökonoomiliselt hajutada üle kogu Eesti.
Seega üldkasuliku tegutsemisskeemiga - minimum effort for maximum output = minimaalse vaevaga maksimaalne tulemus .
Iga tüngatedlik kutt on võimeline ka Eestis valmistama lihtsalt,odavalt ja kiirelt vetikatest paberit ja pappi.
Vaata videot Making Paper from Algae
Raharohke tehniline puänt peitub ka selles,et vetikatest saadud tselluloosiga
võib isegi isendale 3D PRINTERIGA välja printida T särgi.
Sama kehtib ka kööginurgas omakasvatatud teeseenega ja ka ilma
3D printerita .Vaata Londoni naistüngsepp Suzanne Lee trikktüngasid.
( Grow Your Own Microbial “Leather” in Your Kitchen (DIY Tutorial )
11.06.2018 08:57
Juba aastast 1885 teatakse seda,et kõrge kvaliteediga tselluloosi ( nanotselluloosi, toidutselluloosi jne.) saab kätte ilma ühtegi puud maha nüsimata:
* Momendi seisuga veel tasuta kättesaadavatest
Läänemeres kasvavatest veitikatest
* Momendi seisuga 100% maksuvabalt
* Väheste investeeringutega
* Lihtsa ja odava tehnoloogiaga
* Ultraökoloogiliselt
* Ilma suuri tehaseid ehitamata ja hajutatud tootmistegevusega
* Üldkasulikult
Oma üngateadlikkuse suurendamiseks võid kasutada LOLLIKINDLA infoallikana ka
Cellulose from Cladophorales Green Algae: From
Environmental Problem to High-Tech Composite Materials
Albert Mihranyan
Nanotechnology and Functional Materials, Department of Engineering Sciences, The A˚ ngstro¨m Laboratory, Uppsala University, Box 534, 751 21 Uppsala, Sweden
11.06.2018 09:06
Vanasti ütlesid ürgeestlased - 9 korda mõõda ja 1 kord lõika.
Praegu ütleb isegi Lutti - enne kuid mõõdad - lõika,
küll juba teised mõõdavad kuipalju just Sina vahelt lõikasid.
Muidugi,häid inimesi on ,kuid kahjuks on nad vähemuses,nii meil kui mujal.
Nii on ka heade tüngateadlike inimestega,kes oskavadd valmistada ja kasutada
omavalmistatud ultraökoloogilist ja odavat nanotselluloosi tüngaskeemiga
hällist kuni hauani = from the cradle to the grave.
Näiteks LeBaron Hall Iowa State University
Clothing made from tea byproduct could improve health of fashion industry
Sealse naistüngsepp dotsent Young-A Lee eeskujul saate ka Teie odavalt kiirelt
ca 10...15 päevaga. omaksvatatud nanotselluloosiga riided selga ja saapad jalga kasvatada ilma ütegi puud maha nüsimata.
Sama tulemuse saamine samalt pindalalt puude kasvatamisega
võtab aega aastakümneid,ca 50 ... 70 aastat.
Lutti ei aja kägu nii, nagu Hiina investorite poolt poliitlontrused Eestis.
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega