Vabariigi juubeliaasta märksõnaks tõotab muu ülevuse kõrval – kui mitte asemel – kujuneda Vabadussõja võidusammas. Ja seda mitte rahvast ühendava sümboli, vaid tugevaid reaktsioone tekitava lõhestava märgina. Täna selgub hinnang samba täpsele maksumusele, mis on kuuldavasti märkimisväärselt suurem kavandatud sajast miljonist kroonist. Maksumus on samas suurusjärgus samuti suuresti klaasist koosneva SEB Eesti Ühispanga peahoone omaga Tallinnas Tornimäel.
Eile tegi mälestusmärgi võistluse kaaskorraldanud Eesti arhitektide liit avalduse, kus nimetas selle tulemusi mitterahuldavaks ning soovitas enne samba püstitamist veel adra seadmiseks aega võtta. Eesti Päevalehel on konfliktisituatsiooni lahendamiseks veel parem idee – tuleks teha samba täissuuruses makett (et ei läheks nagu Kangro Kalevipoja pisikese maketiga) ning see õigesse kohta üles seada. Siis saab kõik selgeks ning on kohe näha, kas sammas inimestele meeldib, kas see on ümbritsevaga väärikas proportsioonis ning ega risti taha jääv Toompea hakka kalmukääbast meenutama.
