Repliik: väänatud reeglid

1993. aastal saatis Venemaa president Boriss Jeltsin parlamendi vastu tankid. Kolm aastat hiljem võitis ta tohutu administratiivse ressursi ja oligarhide raha abil presidendivalimised. Demokraadid hingasid mõlemal korral kergendatult. 1992. aastal valiti Eesti presidendiks Lennart Meri. Parlamendis, mitte rahvahääletusel, kus ülekaalukalt juhtis Arnold Rüütel. Seadus tehti nimme selleks, et Rüütlit kõrvale jätta. Ka meil hõõrus progressiivsem eliit rahulolust käsi.

2000. aastal määras Jeltsin oma järeltulijaks Vladimir Putini. Eesti võimuerakonnad olid 2007. aastaks jällegi nii enesekindlad ja võõrandunud, et ühe käega koristasid kolmandiku rahva seas aus hoitud pronksmehe ja teisega võtsid süüdimatult vastu musti annetusi. Äsjalõppenud Lennart Meri konverentsi valguses: toimiv demokraatia algab pisiasjast, et kui tahes hea lühiajaline edu ei õigusta reeglite väänamist.