Mõni riik koostab ohtlike inimeste eest hoiatamiseks muidki nimekirju. Näiteks pedofiilidest. Ehk vajab selliseid hoiatusi ka Eesti demokraatia: teadke, et teie piirkonnas elab inimene, kellel on ilmselt jäänud puudu loomulikust armastusest. Miks muidu kallistab ta Eestit sama patoloogilise kirega kui lapseahistaja oma ohvrit?