Riho Terras: Eesti tsiviilelanikkond on tänuväärses olukorras, sest ei pea sõja korral jääma elama linnadesse

Ajalugu on näidanud, et sõjad toimuvad Eestis alati enam-vähem ühte ja sama telge pidi, ütleb kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Suunad on Ida-Virumaalt ülevalt ning alt Emajõeni ja siis edasi. Ainuüksi dessandi viskamine Tallinnasse ei toimiks.

Ka ametlikult rahumeelne Soome võtab riigikaitset tõsiselt. Eelmisel kuul saatis ta 900 000 reservistile kirja ja informeeris neid, mis ülesandeid tuleb kirja saajal sõja korral täita. Kunas meie jõuame selleni, et näiteks mina teaksin, mida minult sõja alguse korral oodatakse?

Eks see oli soomlastel rohkem kontroll. Meil peaks olema inimesi, kes sellise sõnumi saaksid – kui meil oleks võime neid saata – arvestuslikult 90 000– 100 000. Need, kes on viimase 25 aasta jooksul läbinud Eesti kaitseväes ajateenistuse ning on meil arvel ja keda me võiksime kutsuda, kui meil oleks neile midagi kätte anda. Soomes on sama seis, reservistidele võib ju info saata, aga eks tegelik võime on ikka väiksem.

Meil aga pole praegu isegi teavitamisvõimet?

Meil on praegu 19. sajandi teavitussüsteem. Kahjuks oleme sellele viimase 20 aasta jooksul vähe tähelepanu pööranud, et suudaksime oma reservväelasteni jõuda muul meetodil kui tähitud kirjaga. Kuller tuleb, annab kirja üle. Kui allkirja annad, on vastu võetud. Ei anna, läheb kuller minema ja inimene jääb teavitamata. See süsteem tuleb kindlasti üle vaadata, olgu reservõppuste, sõja või sellise aktsiooni jaoks, nagu oli nüüd soomlastel.