Riho Terras: Kunagi ei saa kõike vajalikku
Kunagi räägiti pikaajalisest sõjas vastupidamisest. Nüüd aga, tutvustades uut riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022, on pandud palju rõhku kiirreageerimisele. Kas staieri lähenemise asemele on tulnud sprinteri lähenemine?
Staieri lähenemine on alles jäänud, aga me tahame, et [vaenlase] kiire start üldse ära jääks. Kiirreageerimisvõime peaks olema see võime, mis peaks panema vastase mõtlema, kas on üldse mõtet [rünnakut] alustada.
Kui suur hakkab uue arengukava kohaselt olema sõjaaja kaitsevägi?
Kiirreageerimisüksustesse on kavandatud 21 000 võitlejat. Põhivalmiduse täiendusreservi on struktuuris kavandatud 40 000. Kui arvestame, kui palju on ajateenistuses käinuid, siis neid on üle 60 000. Relvastuse ja varustuse me fokuseerime kiirreageerimisüksustele. Aga sõdib niikuinii kogu Eesti.
Kava kohaselt tuleks jõuda selleni, et ajateenistuses ei käiks aastas enam 2500, vaid 3200 noort. Ka selle arvuga me jääme tugevalt alla soomlaste tasemele, kus 70% aastakäigust jõuab ajateenistusse.
Meie seadused on tehtud, et väga palju on erisusi, mis lükkavad ajateenistusse tulemist edasi või vabastavad sellest. 3200 ajateenijaga me täidame oma ülesanded ära. Kahjuks kõik ei saa tulla, sest neil on terviseprobleemid. Väga suur osa langeb välja.
Soome noorsugu on siis palju tervem?
Või on reeglid teistsugused.
Või on arstid vähem korrumpeerunud?
Ei oska öelda, kõik on võimalik. Eks arstid täidavad ettekirjutusi, mis on.
Eesmärk on suurendada kaitseliidu liikmete arv 30 000-ni. Kas sinna pole pikk maa minna?
Ei, kaitseliidus on kokku 22 000 liiget. Noorkotkad, kodutütred, naiskodukaitse sealjuures. Kümne aastaga on 30 000 piir täiesti saavutatav.
Kaitseringkondade kohta on meedias kirjutatud, et need kaovad sootuks, teie aga räägite, et need siiski jäävad, kuid lähevad kaitseliidu juhtida?
Me loome ühe brigaadi asemel kaks jalaväebrigaadi, anname neile brigaadidele põhja-lõuna vastutuse. Territoriaalkaitseülesande, mis on seni olnud kaitseringkondadel, anname kaitseliidule.
Kaitseringkonnad pidid ju seni ka mobilisatsiooni korraldama?
Brigaadid mobiliseerivad end ise. Kõik ülejäänu on toetusväejuhatuse ülesanne. Territoriaalse kaitse juhtimiseks on meil vaja organisatsiooni ja selleks meil on kaitseringkondi küll vaja. Aga nad ei saa olla kahe ülesandega: brigaadile antud ülesannetega ja territoriaalse kaitse ülesandega. Brigaadid on meil manööverüksused.
Kavas on jõuda selleni, et vähemasti ühel jalaväebrigaadil oleksid ka jalaväe lahingumasinad – need on praegustest Pasi soomukitest tulejõult tugevamad, kuid mitte nii suure lahinguvõimsusega kui tankid. See tekitab küsimuse: miks siis mitte juba tank?
See oli sõjalise analüüsi tulemus. Hindasime meie enda võimeid ja oskusi, ülalpidamiskulusid. Otsustasime, et jalaväe lahingumasinad tulevad esimesena ja nelja aasta pärast otsustame, kas sinna juurde saaksid tulla ka tankid. Ainult tankide ostmine ei sobiks üldse, sest tankid ilma jalaväe lahingumasinateta tegutseda ei saa, aga jalaväe lahingumasinad ilma tankideta saavad.
Mõnekümnest masinast on juttu?
Kui ma ütlen üle viiekümne, siis ma ei eksi. Ikka pataljoni jagu.
Keskmaaõhutõrje – mitmekümnekilomeetrise tegevusraadiusega raketid – on nüüd lükatud 2022. aasta järgsesse aega?
Me otsustame nelja aasta pärast, kui me kümne aasta plaani teeme, mis on see suur võime, mida me järgmisel perioodil tahame arendada. Kas need on tankid või on see keskmaaõhutõrje? Isegi kui me selle keskmaaõhutõrje teoks teeme, siis see on väga kallis, tehniliselt väga keeruline võime. Ja samas on põhjust arvata, et õhukaitse on just see, mida NATO meile vajaduse korral esimesena anda saab.
Et peaksime hoopis midagi lihtsamat muretsema?
Jah, ja just selle tõttu on lähimaaõhutõrjele (mõnekilomeetrise tegevusraadiusega raketid – toim) pandud väga oluline ressurss.
Mainitud on liikursuurtükke. Miks on just see nii tähtis?
Kui brigaad on liikuv, siis peavad suurtükid olema sama liikuvad kui brigaadid ja väga vajalik on ka nende pakutav killukaitse meeskondadele.
Olete korduvalt toonitanud, et reaalset kaitsevõimet ei kärbita, kärbitakse soove. Millise unelma kokkutõmbamine oli teile kõige raskem?
Ma ei saa seda ohverdusena võtta: me saame ju rohkem raha, kui meil enne oli. Pean tunnistama, et pean endiselt tanke oluliseks võimeks. Tankid ja jalaväelahingumasinad koos. See on võime, mida me peaksime ka ise suutma välja panna. Loodan, et nelja aasta pärast saame selle plaani kirjutada.
Mereväe esindajad räägivad miinitõrjest, aga mitte miiniveeskamisest. Kindlasti on selleks hea põhjus?
Miinisõja võime on mereväes olemas. Me õpime seda, me oskame seda.
Aga meil ei ole meremiine?
Meil ei ole ka lennukikandjat, allveelaeva. Need on ka vajalikud asjad.
Loodame liitlastele?
Nagu paljudes asjades. Me ei osta endale kunagi ka hävituslennukeid, kuigi neid on väga vaja. Horvaatial on kuus kuni kümme Mig-21 lennukit, sinna läheb 35–40% kaitse-eelarvest. Meil ei ole ka allveetõrjet. Aga on teatud võimed, millele me keskendume. Meie keskendume hästi väljaõpetatud jalaväelasele, kellele on ka lennukist raske pihta saada. Kui meil oleks raha, teeks me kõike, mida kunagi kavandasime. Arvestasin välja: sel juhul oleks meil vaja palju rohkem raha, 3,5% SKT-st.
Mis on täpsemalt kavas teha Meegomäe lahingukooliga?
Meegomäe lahingukooli territoorium antakse ära. Ma eeldan, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on see, kes sellega edasi tegeleb. Allohvitseride koolitus läheb Kuperjanovi pataljoni territooriumile.
ARENGUKAVAST
Riigikaitse uus arengukava
- Ajateenistusse võetakse rohkem noori.
- Hangitakse jalaväe lahingumasinad.
- Kaitseringkonnad lähevad kaitseliidu vastutada.
- Keskmaaõhutõrje süsteemi muretsemine lükkub tulevikku.
- Tankide muretsemine lükkub tulevikku.
- Kiirkaatrite muretsemine lükkub tulevikku.
- Jägala õppelinnaku loomine jääb ära.
