Riigieksamid - raiskamine pseudoeesmärkide nimel
Tehtud sai terve rida eksameid, mille eest saadud tulemuste põhjal saab väita, kes ületas end, kes hävis ning kes võib saavutatuga kokkuvõttes lihtsalt rahule jääda. Lõpueksamite aeg tõstatab aga minu silmis alati ühe küsimuse - miks on meil gümnaasiumi lõpueksamite asemel vaja riigieksameid?
Esialgu oli taolise sammu taga olnud mõte selge. Eesmärgiks oli vähendada gümnasistide suvist koormust ning ühildada kooli lõpueksamid kõrgkooli sisseastumiseksamitega. Kahjuks pole see tänasel päeval enam nii. Tasub mõelda, et kui varasemalt oli õpilastel suurem valikuvabadus valida endale edasiseks õppeks vajalikud eksamid, siis täna on meil sisuliselt vaid kolm kohustuslikku distsipliini: eesti keel, võõrkeel ja matemaatika. Lisades siia juurde asjaolu, et riigieksam loetakse sooritatuks kasvõi ühe punkti saamise korral, saame üsna adekvaatse pildi sellest, miks soovivad kõrgkoolid taas sisseastumiskatseid rakendada.
Viimaste aastatega on ülikoolidesse õppima asuvate eestimaalastest õpilaste arv üha vähenenud, riigieksamite tulemused ja nende kohustuslik valik on subjektiivse sisuga ning ei anna ülikoolidele piisavat informatsiooni õppuri teadmistest - see tekitabki kõrgkoolidele vajaduse riigi poolt ära põlatud sisseastumiseksamite järgi. Minu hinnangul on aga sellisel juhul tegemist ilmselge riikliku ressursi, nii materiaalse kui ka immateriaalse, raiskamisega. Teisisõnu on tegemist teenuse dubleerimisega.
Lihtsalt raiskamine
Olen seisukohal, et riigieksamite rakendamine kooli poolt korraldatavate lõpueksamite asemel on algusest peale olnud lihtsalt maksumaksja raha raiskamine. See ei ole andnud loodetud efekti ja on koolidele endaga kaasa toonud hoopis pseudoeesmärke. Igal kevadel käib võistlus, kelle kool on riigieksamite tulemuste põhjal edetabelis „heal kohal" ning kes on põrunud. Lisaks käib koolides õppurite dumping, ehk õpilase eemaldamine juba enne eksamit, et ta jumala pärast kooli taset suures edetabelis alla ei tõmbaks. Meedia on aga nende samade tabelite põhjal loonud omamoodi „eliitkoolide" hüsteeria. Olgu siinkohal märgitud, et mõiste "eliitkool" on meedia poolt tekitatud kujund, ametlikus dokumentatsioonis selline termin puudub.
Kuna riigieksamid olid ellu kutsutud õpilaste koormuse vähendamiseks kõrgkooli astumisel, uurisin Eesti juhtivates kõrgkoolidest (Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool) informatsiooni, et kuidas nende elu-olu on seetõttu aastatega, muutunud ja proovisin saada informatsiooni sellest, kui paljudel erialadel koostas õppeasutus erinevaid katseid ja teste riigieksamitel saavutatud tulemustele lisaks. Saadud vastused pakkusid üsna huvitavat lugemist.
Eesti Maaülikoolilt saadud vastus oli võrdlemisi tänast süsteemi toetav ning Maaülikool on seisukohal, et eelnevaid kindla valdkonna teadmisi või oskusi mitte eeldavate õppekavade puhul õigustavad riigieksamid end vastuvõtutingimustena väga hästi. Nii ülikooli kui kandidaadi seisukohalt on juba olemas olevate tulemuste alusel kandideerimine lihtsam ja kiirem. Vastuvõtukatseid korraldatakse ainult väljavalitud õppekavadel ning suurem osa vastuvõtust toimub riigieksamite tulemuse ning keskharidust tõendava dokumendi keskmise hinde alusel. Küll aga lisati, et kandidaadi seisukohalt on kindlasti parem, kui ülikooli kandideerimist võimaldavaid riigieksameid on rohkem. Juhuslik ebaõnnestumine kahel riigieksamil võib anda tugevama tagasilöögi ka ülikooli kandideerides, eriti juhul, kui riigieksamid on ainsad või peamised vastuvõtukriteeriumid. Vastuses lisati, et kui üldse kehtivat riigieksamite süsteemi muuta, siis suunas, et riigieksamid toimuksid ka teistes gümnaasiumi kohustusliku õppekava hulka kuuluvates õppeainetes.
Tallinna Ülikooli esindaja tõi välja, et kõrghariduse I astmele on ilma riigieksamiteta võimalik kandideerida loodus- ja täppisteaduste valdkonna erialadele. Inimestel, kelle tulemused riigieksamitel ei olnud piisavalt kõrged, oli neil erialadel matemaatika riigieksami asemel võimalik sooritada vastuvõtueksam. Riigieksam on peamiselt kasutuses osakaaluna lõpptulemusest, kuid vastuvõtueksam, mis annab võimaluse ülikoolil kandidaadiga tutvuda, on teisest küljest hea võimalus ka kandidaadile ülikooliga tutvuda ning "kohaletulek" loob täiendava vajaliku info otsuse tegemiseks. Tallinna Tehnikaülikoolist aga vastati, et kõrghariduse I astmes oli TTÜ-l sel suvel vastuvõtt 50-le erialale. Millest 11 puhul kasutati, kas riigieksamitele lisaks või siis ainult erialaseid sisseastumiskatseid.
Ainult kuus eriala
Üsna huvitav on seis ka Tartu Ülikoolis. Õppekavad, kus vastuvõtt toimub ainult riigieksamite tulemuste alusel, on TÜ-s vaid kuus. Enamikel õppekavadest kasutatakse riigieksami ja sisseastumiseksami kombinatsiooni. Õppekavu, millele kuulutati 2016. aastal välja vastuvõtt, oli kõrghariduse esimeses astmes kokku 56. Ülikooli esindaja sõnul ei piisa tema hinnangul kahest riigieksamist üliõpilaskandidaatide teadmiste, erialaste eelduste ning akadeemilise võimekuse hindamiseks. Lisaks sõnati, et arvestades ülikooli kandideerivate sihtgruppide mitmekülgsust (välisriigis lõpetanud, täiskasvanud õppijad), siis ei saa välistada, et Tartu Ülikoolis tõstatub küsimus, kas riigieksamite tulemusi tulevikus vastuvõtul üldse arvestada.
Nagu näha, on pilt ülikoolide vastuvõttudega üsna kirju. Kuid võib üsna selgelt väita, et vaid tänastele riigieksamitele tudengeid vastu võttes tugineda ei saa. Kevadisel istungjärgu lõpus edastasin samal teemal ka haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile arupärimise, millele minister peaks vastama tulema uue istungjärgu alguses, ehk sügisel. Ülikoolide tagasiside annab alust arvata, et riigi poolt korraldatavate riigieksamite aeg on läbi, gümnaasiumi lõpueksamid koolis ning sisseastumiseksamid kõrgkoolis on objektiivne reaalsus.
Esialgse plaani kohaselt kavatsen kasutada nii ministrilt saadavat informatsiooni kui ka ülikoolidelt saadud tagasisidet selleks, et koostada seaduse eelnõu variant, mis minu hinnangul lõpetaks taolise dubleerimise ja sellega kaasneva riigi raha raiskamise. Eelnõu sisuks saab olema riigieksamite eesmärgipärane ümberkorraldamine, et eksamite korraldamiseks mõeldud kulud oleksid tasakaalus saavutatavaga. Kui aga selline ülesande püstitus osutub ministeerimile liiga keeruliseks, siis tuleb riigieksamite projekt tänasel kujul minu hinnangul lõpetada, sest tegemist on end mittetõestanud, maksumaksja vahendeid mittesihtotstarbeliselt kulutava ettevõtmisega.
