Kuigi eestlased veel kodutänava kuritegevuse taset ega joogivee kvaliteeti puudutavat infot veebist ei leia, on igaühel alates käesolevast aastas võimalik piiluda mõne kliki abil oma riigi rahakotti, et teada saada, kuhu meie kui maksumaksjate raha tegelikult kulub. Selle nii kodanikele kui ka teistele huvilistele suunatud riigiraha portaali avamine oli valitsuse poolt julge ja eesrindlik samm, mis muuhulgas suurendab riigi läbipaistvust - taolist näidet riigitasandil mujalt maailmast naljalt ei leia. Et riigi läbipaistvus suureneks veelgi ja elu oleks mugavam, võiks ka paljud teised elulised andmed olla igaühele lihtsasti kättesaadavad.

Andmed tööle!

Meie Igapäevaseid protsesse juhivad teadvustatud või teadvustamata otsused. Kaalukad otsused, kuid miks mitte ka igapäevased väiksemad valikud, võiksid toetuda faktidele, mitte subjektiivsele arvamusele. Igapäevaselt andmeanalüüsi valdkonnas tegutsedes olen täheldanud, et arvamused ei pruugi paraku reaalset olukorda kajastada. Heal tasemel ja arusaadavas (pildi)keeles esitatud info annab nii riigi, ettevõtte kui üksikisiku tasandil võimaluse teha paremaid otsuseid.

Andmetes peitub üha enam võimalusi ja ka võimu, mistõttu 21. sajandit nimetatakse tihtilugu infosajandiks. Andmete digitaalne salvestamine ja analüüs lihtsustab juba praegu inimeste igapäevaelu: haiguslood aitavad arstidel efektiivsemalt patsiente aidata, lapsevanemad saavad e-koolis jälgida oma lapse õppetöö kulgu, erinevatel veebilehtedel või rakendustes saab võrrelda lihtsa vaevaga erinevaid kindlustusi, valida parasjagu kõige kiirem teekond sihtpunktini, teha kindlaks, kus teelõikudel rändavad parasjagu konnad jne. Ettevõtted saavad aga igapäevaselt andmeanalüüsi abiga tellida õiges koguses laovarusid, planeerida klientidele suunatud tegevusi ning leida kampaaniaks sobivaima aja ja koha jmt.

Potentsiaal on aga oluliselt suurem. Olen nõus, et kõik andmed ei ole kindlasti mõeldud avalikustamiseks, näiteks tundlikud isikuandmed. Küll aga on andmeid, mis võiksid olla tulevikus kõigile olulistele osapooltele avalikud ning mugavad kasutada. Paljudes riikides kogutakse rohkelt andmeid paremaks liikluse suunamiseks ja linnaplaneerimiseks. Eestis on näiteks info liikluse ning teeolude kohta kättesaadavad igaühele reaalajas, nii nagu ka Norras on võimalik igaühel saada ülevaade vee puhtusest või siis Ameerikas info selle kohta, milline on sinu tänaval kuritegevuse tase.

Erinevate andmehulkade vahel seoste loomine võimaldab saada veelgi suuremat pilti. Selle aasta alguses avalikustatud riigirahakott oleks tulevikus veelgi informatiivsem, kui seda ühendataks erinevate andmetega. Ideena on käinud läbi, et sinna võiks lisada eraõiguslikud tehingupartnerid riigile. Nii oleks kõigil võimalik näha, kelle käest ostab Tallinn PR teenust või Valga teede korrashoidu ning sarnase suuruse ja struktuuriga omavalitsusi või ministeeriumeid vastavalt omavahel võrrelda. See võimaldaks ka pakkujatel oma teenuseid paremini suunata ning teisalt oleks see julge samm korruptsiooni ennetamiseks.

Kodanikel kaalukam roll

Inimeste huvi otsustusprotsessides osalemise vastu liigub tõusvas joones. Oma kogukonna, küla või linna arengus kaasarääkimiseks on vaja aga infot. Kui andmed on riigi kodanikele lihtsasti kättesaadavad, vähendab see teabenõuete arvu ning annab kodanikele võimaluse teha omavalitsustega sisulisemat koostööd. Inimesed saavad enne omavalitsuse poole pöördumist või avalikke koosolekuid teha põhjalikumat eeltööd ning nii on tõenäoliselt esitatud argumendid ka kaalukamad. Kui olulised elukeskkonda puudutavad andmed on ühtviisi kättesaadavad kõigile, siis tagab see parema andmete kvaliteedi ning nende põhjal tehtavaid järeldusi ei ole nii lihtne väänata.

Näiteks selle asemel, et määrata ja kehtestada reisikulude piirmäärasid on mitmed ettevõtted mujal maailmas leidnud, et kõige paremini toimib see, kui kõikide reisiaruanded koos kuludega avalikustada. Selline sotsiaalne kontroll reguleerib ise õigel ja oluliselt paremal tasemel kulusid reiside osas, kui ükskõik milline teine kontrollmehhanism. Analüütiliselt võib reisikuludele juurde lisada riikide hinnataseme, et erinevate reiside kulud oleks juba eos paremini võrreldavad.

Kuigi andmete kuvamine muutub üha kasutajasõbralikumaks, on kindlasti tarvis arendada ka inimeste oskust andmeid lugeda. Näiteks on USAs üks uudisteportaal, mis harib oma lugejat - iga uudise juurde on alati lisatud ka seda puudutavad andmed pildilisel kujul. Siiski on arusaadav, et inimestel ei pruugi alati aega või taustateadmisi olla, et andmete põhjal järeldusi teha. Siinkohal võiksid olla abiks vastavad kompetentsikeskused, kelle poole pöörduda lahenduse või vastuse leidmiseks. Taolist teenust pakkuvaid keskusi on praeguseid trende arvestades tulevikus üha rohkem.

Andmete avalikustamisega kaasnevad tihtilugu hirmud, näiteks privaatsuse kadumise ees. Leian siiski, et mugavus ja hüved kaaluvad need hirmud enamasti üles. Me naudime tahes-tahtmata juba praegu igapäevaselt teenuseid, mis tulevad meieni just kõige sobivamal kujul, sest meie kohta on kogutud eelnevalt infot. Nii inimeste arvult kui ka territooriumilt väikese riigina on meil oluliselt lihtsam olla teerajajaks andmete inimeste kasuks pööramises. Nii saavad aga võimalikuks paremad otsused, lahendused ja koostöö kõikvõimalikes valdkondades.