Riik lüpsab elektriostjat - võrgutasu läheb gaasitorudesse!
Elektrimaksjale öeldakse iga kord, kui võrgutasusid on vaja tõsta, et elektrivõrgud on amortiseerunud, vaja on ehitada uusi elektriühendusi jms. Tegelikult läheb võrkude uuendamisse vaid osa rahast ja miljonid eurod suunatakse läbi eelarve gaasitrassi ja muu elektritarbimisega mitteseotud kulutuste tarbeks. Tegemist on varjatud maksustamisega, kus ohvrid on elektritarbijad.
Võrguettevõte Elering maksab riigieelarvesse tänavu tervelt 31 miljonit eurot dividende, mis on 11 miljonit eurot enam kui aasta varem. Samal ajal on riik suurendamas Eleringi aktsiakapitali 30 miljoni euro jagu. Milleks aga võtta ühe käega ettevõttest raha välja ja teise käega liigutada raha ettevõttesse tagasi?
Samasugust skeemi on viimased valitsused riigi äriühingute puhul kasutatud varemgi, enamasti selleks, et näidata eelarvet positiivsemas valguses. Riigieelarvele on see skeem kasulik eelkõige selle poolest, et eelarve tulud küll dividendide arvelt suurenevad, kuid aktsiakapitali suurendamisse ja selle arvelt tehtud investeeringud riigieelarves kuludena kirja ei lähe. Kui võrgutasudest kogutud raha viia riigieelarvesse ja sealt kanda ettevõtte aktsiakapitali, siis selle raha eest võib juba vabalt gaasitrassi osta.
Eleringi eelmise aasta aruande järgi teenis ettevõte 132,4 miljoni eurose käibe juures ärikasumit 41,6 miljonit eurot ja puhaskasumit 25,1 miljonit eurot. Tegemist oli läbi ajaloo parimate tulemustega, mille põhjal võiks tarbijatel tekkida ootus võrgutasude alanemisele. Täna moodustab võrguettevõtjate võrgutasu elektriarvest 45 protsenti, mida on ebamõistlikult palju.
Elektri võrgutasud on sihtotstarbelised, kuid kui nende eest ostetakse gaasivõrke, siis ei ole mõtet sihtotstarbelisusest rääkida. Riigi juhtimise kohapealt on tegemist ohtliku tendentsiga, mida läbi aastate esineb järjest enam. Olgu näitena toodud ka töötukindlustusmaksed, mille arvelt hakatakse üleval pidama puuetega inimeste toetussüsteemi. Kütuseaktsiis kogumine peaks olema seotud teedeehituse ja hooldusega, kuid mäletame hästi, kuidas valitsus teede rahastuse kaks aastat tagasi aktsiisi laekumisest sootuks lahti sidus.
Võrgutasude sihtotstarve on elektrivõrgu rajamine ning olemasoleva töökindluse tugevdamine ja tagamine. Mitte midagi muud. Täna tuleb aga välja, et elektriostja maksab osaliselt kinni riigi investeeringud, mis ei ole elektritarbimisega mitte kuidagi seotud. Elektriostja seisukohalt oleks aus, et valitsus tunnistaks seda.
Varasemalt on kõrget võrgutasu põhjendatud Estlinki ühenduste jt investeeringutega, kuid olukorras, kus ühendused juba toimivad ja ettevõtte maksab kopsakaid dividende, ei ole need põhjendused enam vettpidavad. Võrgutasude ebasihtotstarbelisel kasutamisel on tegemist varjatud maksustamisega, millega ei saa ega nõustuda. Eleringi juht Taavi Veskimägi on öelnud, et selle ja eelmise aasta kapitali laiendamine kokku 40 miljoni euro ulatuses on seotud gaasi ülekandevõrgu omandamisega. Kui võrgutasudega kokku kogutud raha ei kasutata ette nähtud eesmärgil, tuleks neid vähendada ja vaadata üle koos taastuvenergiatasudega. Jättes raha elektritarbija rahakotti, paraneb sellest ettevõtete konkurentsi võime ja eratarbija ostujõud. Mitmed ministrid on kinnitanud, et viimased on ebaproportsionaalselt suured ja peaksid vähenema ja kindlasti ei tohiks need lubadused vaid lubadusteks jäämagi.
