Teadusasutuste teadustöö rahastamine käib nüüd teemade kaupa. Selleks esitasid asutused taotlused, mida analüüsis Teaduskompetentsi Nõukogu ja tulemused teatati asutustele. Esmakordselt Eesti nüüdisajaloos püüti arvestada ka vastava grupi tegevust, taotluse aktuaalsust ja teisi teaduse kvaliteeti määravaid tegureid. Suur oli üllatus, kui lisaks teema finantseerimise mahu teatele leidsime haridusministeeriumi kirjast märkuse, et ühele teadurile ei tohi aastas palgaraha anda üle 70 000 ja vanemteadurile üle 90 000 krooni. Kui võtta arvesse maksud ja jagada summa 12-ga, tohib teadurile koos preemiate ja lisatasudega maksta kuus kuni 4386 ja vanemteadurile kuni 5639 krooni. Eesti keskmiseks kuupalgaks kujuneb tänavu umbes 4000 krooni, seega on lubatud maksimaalne palk teaduril 1,1 ja vanemteaduril 1,4 Eesti keskmist.
Kes on meie teadurid ja vanemteadurid? Pärast reforme on teadlaste arv kõvasti kokku kuivanud, on jäänud vaid oma tööd väga armastavad inimesed. Kõigil on kas doktori- või sellele vastav teaduskraad. Tartu Observatooriumi teadurite keskmine staaz on 20 tööaastat, vanemteaduritel veelgi enam. Uurimisrühmadest on alles vaid need, mis on vaieldamatult maailmatasemel, see tähendab, et kõik teadurid avaldavad, kes sagedamini, kes harvemini, oma tööd maailma juhtivates teadusajakirjades ning et nende nimed on vastava ala uurijatele tuntud kogu maailmas.
Kui võrrelda spordiga, siis võib öelda, et peale tiheda sõela ja konkurentsi on jäänud vaid olümpiaklassi kuuluvad inimesed, kellest mõned vahel ka kuldmedalile tulevad, tehes kogu maailmas üllatava avastuse.
Maailmas on välja kujunenud teadlaste tasustamine vastavalt riigi majanduslikele võimalustele: tippteadlaste palgad on neli-viis korda suuremad kui ühe inimese kohta tulev sisemajanduse koguprodukt (ligikaudu võrdne keskmise aastapalgaga), algajate teadlaste omad vähemalt kahe inimese kohta tulev SKP.
Haridusministri korralduses toodud palga ülempiiridel on sõnum meie teadlastele ja üliõpilastele: minge firmadesse, välismaale, ükskõik kuhu, aga ärge iial valige endale teadlase elukutset. Kas haridusministeerium seda pidaski silmas?
