Link kopeeritud!

Rikkad ja vaesed omavalitsused


Analüüsides 1998. aasta aruannete põhjal omavalitsuste tulusid ja kulusid paistavad silma suured erinevused omavalitsuste ja nende elanike sissetulekute vahel.

Kui reastada omavalitsused kõikide tulude (maksutulud, toetused, laenud jm.) järgi ühe inimese kohta, siis tulemus on hoopis erinev kui tavaarvamus. Esikümme on alljärgnev (tulu ühe inimese kohta kroonides): 1. Ruhnu 49 778 krooni, 2. Oru 20 049, 3. Maidla 19 885, 4. Mäetaguse 18 457, 5. Vaivara 12954, 6. Viimsi 9639, 7. Vormsi 9483, 8. Suure-Jaani 9306, 9. Otepää 8985, 10. Emmaste 8788.

Loomulikult ei kajasta valla tulud veel tema elanike jõukust. Ruhnu ja Oru ei ole rikkad piirkonnad, vaid seal on oluline riigi mitmepoolne tugi. Maidla, Mäetaguse ja Vaivara puhul tagab valla tulude suuruse ressursimaks põlevkivilt. Suurematest linnadest asub Tartu alles 76. kohal (5361 krooni tulu ühe inimese kohta) ja Tallinn 90. kohal (5245 krooni). Finantsjõu annab Tallinnale ja Tartule nende suurus.

Maakondade tulemused kokku liites saame samuti mõnevõrra üllatusliku pildi esiviisikust: 1. Hiiumaa 6229, 2. Läänemaa 6087, 3. Viljandimaa 5299, 4. Jõgevamaa 5227 5. Saaremaa 5076. Tavaarvamuse järgi peaksid need piirkonnad kuuluma vaesemate hulka, pilti muudavad oluliselt riigilt saadavad eritoetused.

Kui tulud kokku näitavad rohkem valdade jõukust (või vaesust), siis elanike maksustatavaid sissetulekuid näitab füüsilise isiku tulumaksu laekumine. Kümme edukamat omavalitsust selles arvestuses on: 1. Viimsi 5967, 2. Saku 3682, 3. Tallinn 3609, 4. Saue linn 3470, 5. Harku 3259, 6. Rae 3238 7. Keila linn 3223, 8. Saue vald 3142, 9. Jõelähtme 2984, 10. Rapla linn 2888.

Tulemus on igati loogiline ja tõestab, et raha ja paremad töökohad liiguvad Tallinnas ja selle ümbruses. Esikümnest kaheksa omavalitsust on Harjumaalt ja Raplagi on mõjutatud Tallinna lähedusest.

Kümme väiksema tulumaksu laekumisega omavalitsust on: 1. Peipsiääre 525 krooni, 2. Õru 534, 3. Kaisma 702, 4. Koonga 706, 5. Kasepää 723, 6. Meremäe 727, 7. Urvaste 735, 8. Meeksi 741, 9. Piirissaare 748, 10. Varbla 772. Kõik need omavalitsused asuvad piirkondades, kus puudub võimalus hankida tulusat riigiametit või saada töökoht eksportfirmades.

Omavalitsuste keskmine füüsilise isiku tulumaks ühe elaniku kohta on 2406 krooni ja sellest küünivad üle vaid 23. Neist enamik on linnad ja Harjumaa vallad. Keskmisele lähedal on ka maakonnalinnad ja vallad, mis asuvad keskuste lähedal.

Maakonniti summeerides on tulumaksu laekumise viis esimest: 1. Harjumaa 2792, 2. Hiiumaa 2119, 3. Tartumaa 2081, 4. Läänemaa 1933, 5. Pärnumaa 1903. Halvemini on laekunud füüsilise isiku tulumaksu: 1. Valgamaa 1390, 2. Põlvamaa 1400, 3. Jõgevamaa 1429, 4, Võrumaa 1447, 5. Viljandimaa 1658.

Vahe esimese ja viimase vahel on kahekordne, mis viitab suurele vahele elanike sissetulekutes. Vahe valdade tulude vahel on oluliselt väiksem, mis annab tunnistust riigi toetussüsteemide olemasolust.

Omavalitsuste tulude analüüs viitab mitmetele probleemidele. Mitmed vallad on liialt väikesed ja finantsiliselt ääretult nõrgad. See tekitab olukorra, kus suur osa kuludest moodustab valitsemine ja võime investeerida arengu tagamiseks on ülimalt väike. Selle tagajärjel ei suudeta elanikele pakkuda vajalikul määral ja piisava kvaliteediga teenuseid, mida vald on kohustatud osutama.

Tulude liigne koondumine Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse on mõneti paratamatu, kuid viitab ka vajadusele asju reguleerida. Kui erasektor läheb kasumijahil olles vaid sinna, kus see kasulik on, siis avalik sektor peaks hoolega kaaluma, kas on vajalik kõik töökohad luua pealinna. Ma ei usu küll ministeeriumite Tallinnast väljaviimise mõttekusse, kuid mitmed ametid ja inspektsioonid võiksid küll olla Rakveres, Viljandis või Valgas.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare