Ring on täis ja jälle valivad rektoreid poliitikud

Praegu TTÜ-s käiv tants on tingitud ebaõnnestunud seadusest.

Ülikoolide rektorite valimise ajalugu ulatub perestroikaperioodi. 1987. aastast hakati NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi uutmispoliitika elluviimise lainel täitma kõrg- ja keskerihariduse ministeeriumile alluvates keskeriõppeasutustes ehk tehnikumides direktori vaba ametikohta valimisega. Siis kuulusid direktorid oma ametikoha alusel ainuvõimu omava Kommunistliku Partei nomenklatuuri. Edaspidi võis aga direktoriks saada ka mitteparteilane.

Erilise resonantsi kutsus esile 21. juunil 1988 toimunud Tartu riikliku ülikooli rektori valimine. Rektori kandidaatideks oli seatud kolm professorit, kelle hulgast Jüri Kärner sai 262 valimiskogu häälest 133. Tookord kasutusele võetud rektori valimispõhimõtted jõudsid hiljem ülikoolide põhikirjadesse ning valimist peeti ja peetakse ülikooli autonoomia oluliseks osaks.