Risto Kask: Mida teha, kui raha kogumine jätab järgi vaid tühjad pihud?

Erinevaid uuringuid inimeste raha kogumise ja säästmise kohta on Eestis läbi viidu mitmeid. Tihti peetakse parimaks raha kogumise võimaluseks raha säästmist mõnele kaardita pangakontole, hoiupõrsasse, digikassasse või isegi hoiusele. Tavalise Eesti inimese jaoks raha kogumise oskused eelmainituga piirduvadki. Investeerimist laiemas plaanis peetakse täna veel suhteliselt riskantseks, kuna inimesed omavad selle kohta liiga vähe teavet.

Raha kogumisest rääkida on kindlasti lihtsam kui raha tegelikult koguda. Hoolimata sellest, et käesoleva aasta teises kvartalis ületas Eesti keskmine palk 1000 euro piiri, on neid inimesi siiski suhteliselt vähe, kes saavad kätt südamele pannes öelda, et mul jääb igakuiselt lihtsalt niisama raha üle. Pigem kaldub olukord olevat sedavõrd keeruline, et rahast jääb igakuiselt puudu. Raha ei jätku hobidele, haridusele, meelelahutusele ning ammugi mitte investeerimiseks. Seega paigutatakse oma säästud pigem sokisäärde.

Raha kogumise motiividesse suhtutakse küllaltki erinevalt. Finantskirjaoskuse uuringu põhjal säästab suur osa inimesi (24 protsenti) reisimise ja hobide jaoks, 22 protsenti panevad raha kõrvale omamata sügavamat nägemust raha edasisest saatusest ning 16 protsenti koguvad raha rõivaste ostmiseks.

Need motiivid ei ole aga olulised, sest tegelikku säästu pikemas perspektiivis ju ei toimu. Me raiskame säästetud raha varem või hiljem ära.

Mis juhtub pensionile minnes? Ainult 22 protsenti inimestest tegeleb täna pensioniks kogumisega täiendavalt lisaks II pensionisamale. Seega on tulevikus 78 protsenti neid inimesi, kelle toimetulek saab olema oluliselt kehvem. Tuleviku pensionid ei taga meile samasugust elukvaliteeti, millega oleme harjunud.

Eesti naiste ja meeste oodatav eluiga on 82 ja 72 aastat ning pigem on tegemist kasvava trendiga (eluiga pikeneb). Arvestada tuleb pikkade pensioniaastatega ning loomulikult ka sellega, et lisaks saiale-leivale tuleb teinekord raha leida ka meditsiiniteenuste ja ravimite ostmiseks.

Raha tuleb paigutada sinna, kus on sellest tulevikus kõige rohkem kasu. Järjest rohkem inimesi on hakanud investeerima aktsiatesse ning proovivad oma tulevikku kindlustada läbi osaluse ettevõtetes. Ja miks ka mitte, tegelikult on ju tegemist oluliselt vähem riskantse tegevusega kui padjapüüri kogumisega, kuna sendikassa lööme me halvematel päevadel meelsasti lõhki, kuid osalust nõnda optimistlikult võõrandama ei tõtta.

Investeerimiskonto loomine on tänapäeval tehtav internetipangas vaid hiireklõpsuga ning jõukuse kasvatamine võibki alata. Kuluta oma raha ettevõtetele, mille tooteid/teenuseid sa ise hea meelega kasutad ning võid olla kindel, et edaspidi selle ettevõtte teenuseid tarbides kasvatad tegelikult väärtust ka iseendale.