Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch teatas möödunud aasta lõpus, et Eesti on pöördunud tagasi suurema majanduskasvu kursile. Eesti pikaajaline riigireiting kinnitati tasemel A+ ning reitingu väljavaade tõusis stabiilsest positiivseks. Agentuuri hinnangul on riigi eelarvepoliitika tugev ja investeeringud riigis kasvavad.

Sõerd tõi välja, et praegusel valitsusel ei ole positiivse majanduskasvuga midagi pistmist. Tegelikult näitavad numbri vastupidist. Statistikaameti andmetel kasvas 2017. aasta III kvartali majandus eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,2 protsenti, mis on viimase viie aasta kõrgeim. Näiteks 2013. aastal, kui Reformierakonna juhitava valitsuse rahandusminister oli Jürgen Ligi, kasvas majandus kõigest 0,8 protsenti. See on 5,5 korda väiksem kasv kui täna.

Investeeringud paranevad

Positiivse hinnangu said ekspertidelt ka investeeringud. Hinnang paranes aastaga 78 protsenti. 2016. aasta III kvartalis hinnati investeeringuid negatiivselt (-58 punkti), 2017. aasta IV kvartalis 64 punktiga. Väliskaubandusele antavad hinnangud paranesid. Ekspordi hinnangud kasvasid 102 protsenti, impordi hinnangud 154 protsenti. Need on tõsiseltvõetavad numbrid.

Üldine hinnang Eesti majanduskliimale on jätkuvalt kõrge, kasvades viimase aasta jooksul 425 protsenti. Ehk tulemus paranes enam kui neli korda (varasemalt 13 punktilt 55,3 punktile). Viimase kümne aasta kõrgeim hinnang on olnud 2012. aastal (28,1 punkti), varasemalt aga isegi negatiivne. Kui Sõerd oli rahandusminister, oli üldine hinnang Eesti majanduskliimale 15,9 punkti, mis on tänasest tulemusest enam kui kolm korda (348 protsenti) madalam tulemus.

Konjunktuuriinstituudi hinnangul on Eesti majanduse hetkeolukord paranenud ning soodne majandusolukord jätkub. Majandusolukord võrreldes aastatagusega on märgatavalt parem, seda eriti investeeringute osas. Väliskaubanduse mahule ennustatakse tõusu ning inflatsioonile pidurdumist.

OECD märkis oma Eesti kohta käivas analüüsis, et Eestis on hea ettevõtluskeskkond, kõrge haridustase- ja tööhõive ning innovaatiline info- ja sidetehnoloogia sektor. Positiivsena toodi välja, et tarbijausaldus on paranenud, maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni ergutab majapidamiste ostujõu kasvu ning toetab tööturul osalemist. Madalate sissetulekute maksukiil on vähenemas ja eelarvetasakaalu tase on mõistlik. Naljanumbrit siin ei ole. Eesti majandusel läheb hästi.