Avalikult ei kipu ameeriklased oma riiki impeeriumiks tunnistama, eelistades peenemaid väljendeid nagu hegemoonia või Pax Americana. Mitteametlikult aga küll, sest mis neil muud üle jääb. USA kehtestab ja rikub oma suva järgi reegleid, keelab ja käsib ning karistab üleannetuid.

USA ei ole veel puhtakujuline impeerium, kuid suund sellele on ilmne. Samas kinnitab USA, et ülemvõimu teostatakse mitte ainult ameeriklaste, vaid inimkonna hüvanguks. Kas Ameerika impeerium on tõepoolest vabaduse impeerium?

Vabaduse impeerium?

Sõna “vabadus” ei taha hästi klappida sõnaga “impeerium”, mis on tuletatud ladinakeelsest verbist ‘käskima’. Käsualused ei ole vabad. Ometi ei ole ameeriklaste vabaduselembus pelk retoorika ja paradoksaalsel kombel on Washingtoni poliitika toetanud vabadust maailmas. USA poliitiline süsteem toetub liberaalsetele põhimõtetele, mille tuumaks on üksikisiku õiguste ja vabaduste respekteerimine. USA välispoliitika on samuti soodustanud demokraatliku korra teket ja stabiliseerumist mitmel pool (näiteks Eestis) ja mõnes paigas selle otseselt kehtestanud (näiteks Saksamaal, Jaapanis).

Tõsi, Washingtoni poliitika pole enamasti kantud mitte niivõrd idealistlikest põhimõtetest, kuivõrd egoistlikest rahvuslikest või kildkondlikest huvidest. Aga neid kaitstes on üllatavalt sageli seistud ka liberaalsete aadete eest.

Samas kasvab kogu maailmas vastuseis Ühendriikide ülemvõimule. Põhjuseks asjaolu, et USA on heatahtlikust hegemoonist muutumas impeeriumiks ja taustaks tõsiasi, et võim korrumpeerib. Absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt. USA võim on märkimisväärne ja suureneb. See teeb paljud närviliseks.

Eesti väljavaated?

Valge maja ambitsioonid on murelikuks muutnud suure osa eestlastest. Laveerimine Washingtoni ja Euroopa pealinnade vahel on Eesti noorele välispoliitikale keeruline. Milliseks kujuneks Eesti saatus Ameerika vabaduse impeeriumis?

Kui hästi läheb, siis tõenäoliselt heaks. Miniriigi jaoks on sõltumatus üldjuhul niikuinii sümboolne. Päriselt on meiesuguste osaks paratamatult protektoraadi, vasall- või satelliitriigi saatus. Ameerika mõjuväljas tiirlemine näib suhteliselt soodne variant. Peamine, mida Eesti vajab, on poliitiline ja majanduslik stabiilsus. Viimased pool sajandit on USA seda maailmale pakkunud.

Suurimaks riskiallikaks on USA teisenemine heatahtlikust hegemoonist imperiaalsete ambitsioonidega hüpervõimuks. Euroopa ajaloos on enamik suuremaid sõdu peetud absoluutse ülemvõimu taotlejate (Habsburgid, Napoleon, Hitler jt) vastu. Sõda USA ja ülejäänud suurriikide vahel on küll viimane, mida Eesti või maailm vajab. Selle vältimine eeldab vaoshoitumat joont kõigi asjaosaliste poolt.

Vahest oleks parim lahendus pisut tugevam ja ühtsem Euroopa. Mitte vaenulikuks vastukaaluks USA-le, vaid tasakaalustavaks partneriks, kelle “naiselikum” hoiak pehmendaks üha ülimehistuva Ameerika jõulist survet ülejäänud maailmale.