RISTO KUKK: Ravimite hinnad langevad
Seega jääb tulevikus apteegis käies patsientidele rohkem raha alles.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt hüvitab haigekassa 50% soodustusega ravimite ostmisel kõige rohkem 200 krooni retsepti kohta. See tähendab, et kompenseeritakse kuni 200 krooni kahe kuu ravimikoguse ostmisel. Eesti haigekassa soodusravimite loetelus on pisut alla 1900 ravimi, millest üle poole on 50% soodustusega. Näiteks ühe konkreetse, 50% soodustusega antidepressandi kuuajaliseks raviks mõeldud kogus maksab 709.50 krooni. Kuna retseptile peab kirjutama kahe kuu raviks mõeldud koguse, siis on ravimi kogumaksumus 1419 krooni. Praegu maksab sellest summast patsient 1219 ja haigekassa 200 krooni (tegelik soodustuse määr on siis seega 14%). Kui seadusemuudatus jõustub, siis maksab haigekassa 679.50 krooni ning patsient 739.50 krooni (tegelik soodustuse määr on siis 48%, see 2% vahe tuleneb 50-kroonisest n-ö retseptitasust).
Kuigi ravimitootjad on viimaste aastate jooksul retseptiravimite hindu langetanud, on meedias esinenud väiteid, et ravimite hinnad tõusevad. Tegelikult pole siis tõusnud mitte ravimite hinnad, vaid seaduste ja määruste muudatuste tõttu on suurenenud mõnede ravimite puhul see osa, mida ravikindlustus ei kompenseeri ja patsient peab ise oma taskust maksma.
Eesti patsientide omaosalus soodusravimite eest tasumisel on üks Euroopa suuremaid. Seetõttu on igati tervitatavad sotsiaalministeeriumi meetmed, mis aitavad seda vähendada.
Vajalik samm oleks, et koos eri soodusprotsentidega ravimite menetlemise ühtlustumisega muutuks võimalikuks ka täiendava ravimihüvitise taotlemine kõigile retseptiravimitele võrdselt. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole ilma soodustuseta ravimitele täiendavat ravimihüvitist võimalik taotleda. Täiendav ravimihüvitis on mõeldud neile patsientidele, kelle ravimikulu on 6000–20 000 krooni aastas.
Paljude retseptiravimite ostmisel ei saa Eestis üldse soodustust, kuna selleks ei ole ravikindlustusel raha. Eelkõige kannatavad patsiendid, keda on ühe ravimi kohta vähe – soodustuseta on harvaesinevate haiguste, vähi- ja mõned lasteravimid. Näiteks ühe laste tähelepanuhäire ravimi ühe kuu kogus maksab apteegis 1437 krooni ja kuna mingit soodustust ei ole, siis ei ole vanematel võimalik taotleda erandkorras ravimihüvitist (sellepärast et müügiluba ju on) ega ka täiendavat ravimihüvitist (sellepärast et pole soodusravimite nimekirjas).
Peaminister Andrus Ansipil on visioon, et Eesti jõuab kord viie jõukama Euroopa Liidu liikmesriigi hulka. Sellest lähtudes võiks Eesti ka ravimite kättesaadavuse poolest jõuda varakamate Euroopa riikide tasemele. Praegu jäädakse maha ka Eestiga sarnase arengutasemega riikidest. Eestis on nn humaanravimite registris 3155 ravimit, aga näiteks Ungaris on registreeritud ligikaudu 10 000 ravimit.
Oma väiksuse tõttu pole Eesti ravimitootjatele just väga atraktiivne turg ja kahjuks on ka kompensatsioonisüsteem ülimalt tagasihoidlik, mis muidugi vähendab veelgi soovi oma ravimitega siia tulla. Tagajärjeks on see, et patsiendi jaoks on valik väike ja hinnad kõrged.
Ravimid haiglaravi asemel
Neid inimesi, kes kunagi ühtki ravimit ei vaja ega tarvita, on mõni üksik. Kõik me vajame vahel mõnd ravimit: olgu siis kas hea tervisliku seisundi säilitamiseks või selle taastamiseks. Mida rohkem on erisuguseid ravimeid saadaval, seda suurem on tõenäosus leida just konkreetsele patsiendile sobiv ravim. Seetõttu on oluline, et Eestis oleksid kättesaadavad nii uutel läbimurdelistel avastustel põhinevad innovaatilised ravimid kui ka juba aastaid ennast tõestanud toimeainetel põhinevad geneerilised ravimid. Mida kättesaadavamad on ravimid, seda vähem peavad patsiendid päevi veetma haiglaravil – see säästab kokkuvõttes nii patsientide kui ka ravikindlustuse raha.
Ravimite kättesaadavuse parandamise ning uute ravimite soodusravimite nimekirja arvamise põhimõtete, selguse ja läbipaistvuse osas on Eestis arenguruumi.
Vaja oleks pikemaajalist ravimipoliitika arengukava, mis annaks kõigile ravimivaldkonnas tegutsejatele võimaluse teha pikemaajalisi plaane. Samuti tuleks läbipaistvamaks muuta ravimite soodustuste määramise kriteeriumid, mis annaks ravimitootjatele võimaluse prognoosida juba eelnevalt soodustuse saamise võimalusi.
Loodan, et Eesti ravimipoliitika laev keerab oma nina just eelkirjeldatud tuleviku suunas, vähemasti 200-kroonise kompensatsioonipiiri kaotamine on siin esimene samm.
