Link kopeeritud!

RISTO PENTTILÄ: Elevant ja hiir

 (5)

Venemaa on pindalalt maailma suurim 150 miljonilise rahvaarvuga riik. Eesti on üks Euroopa väiksemaid riike 1,5 miljonilise rahvaarvuga.

Siiski veedavad Vene poliitikud ja meedia tohutult aega, tehnilisi ressursse ja tinti eestlaste mustamiseks.

Miks on elevant hiire pärast niivõrd mures ning miks on venelased emotsionaalselt niivõrd liigutatud, küsib ta.

Pronkssõduriga seotud sündmused näitavad, et kuju sümboliseerib erinevatele inimestele erinevaid asju – teadagi Nõukogude okupatsiooni eestlastele ja natsi-Saksamaa alistamist venelastele.

Mängus on ka midagi enamat. Tegemist on suure jõuga, mis ei suuda harjuda oma autoriteedi vähenemisega.

Paljude venelaste jaoks on Eesti võrreldav 1930ndate Soomega – endise impeeriumi pärliga, mille iseseisvus tuletas mõnele valulikult meelde kuulsusrikast minevikku.

Soome iseseisvus 1917. aastal, mil Vene impeeriumist sai Nõukogude liit. Eesti taasiseseisvus 1991. aastal, mil Nõukogude liidust sai taas Venemaa. 19. sajandil oli Soome Vene impeeriumi kõige modernsem piirkond, 20. sajandil oli Eesti Nõukogude liidu kõige arenenum piirkond.

30ndatel süüdistas Nõukogude liit Soomet, nagu Venemaa praegu Eestit, fašismisümpaatias ning nimetas ebausaldusväärseks naabriks. Tol ajal oli Stalini vaenulikkus arusaadav.

Samal teemal:

President Vladimir Putini raevukust demokraatlike Eesti suhtes ei ole kerge mõista. Pealegi, mis on pronkssõduril Nõukogude liidu või Vene Föderatsiooniga tegemist? Vastus on lihtne: Venemaa näeb end Nõukogude liidu pärijana.

Kontrast Boriss Jeltsini ametiaasatega on radikaalne. Jeltsin pööras nagu Eesti, Läti ja Leedugi Nõukogude liidu vastu ja kuulutas Venemaa liidust iseseisvaks. Kõik soovisid minevikuga hüvasti jätta ja uuesti alustada.

Uus algus on praegu viimane asi, mida Putin tahab. Tema jaoks oli Nõukogude liidu lagunemine 20. sajandi suurim geopoliitiline viga. Tema jaoks ei erine praegune Venemaa Nõukogud liidust ning Vene impeeriumist. Nende kolme ajajärgu jätkumine on märk Venemaa hiilguse püsimisest.

Kreml tahab leida viimast õigustust inimestele, kes võitlesid natsi-Saksamaa vastu. Ilma selleta, näiks kogu Nõukogude aeg läbikukkunud eksperimendina ning ajaloo absurdse perioodina.

Nõukogude monumentide suhtes austamatute eestlaste ründamisega saadab Venemaa igaühele tugeva hoiatuse neile, kes julgevad Nõukogude liitu natsi-Saksamaaga võrrelda.

Kaalul on palju. Soomel rahunesid suhted Venemaaga alles pärast kahte sõda 50 aastat kestnud diplomaatilist ettevaatlikkust.

Praegu ei räägi keegi sõjast, kuid selge see, et Eesti ja Venemaa vaheline vaenulikkus ei lõppe veel niipea.

Lühendatult Risto Penttila kolumnist, mis ilmus 4. mail International Herald Tribune´is. Tõlkinud Haldi Allas.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare