Link kopeeritud!

ROBERT KITT: Uus väljakutse äris ja teaduses

 (18)

Mis on lihtsam, majandus või füüsika? Mis on populaarsem tudengite hulgas? Ilmselt vastataks majandus mõlemale küsimusele. Sest arvatakse, et füüsika – see on keerulised arvutused ja väike palk.

Majanduse populaarsusele aitavad kaasa raha, suhtlemine, marketing, juhtimine, positsioon ühiskonnas ja muudki kriteeriumid Kõigele lisaks tundub majandus veel ka lihtne olevat: osta odavalt müü kallilt ja kasum tuleb. Füüsikas on lood keerulisemad: looduse elementaarne kirjeldamine nõuab palju teadmisi ning oskusi.

Teisalt on majanduse probleem just liigne lihtsustamine: keerulisi asju lihtsustatakse ning õpikud proovivad jätta muljet, et tegu ongi lihtsa asjaga. Kuid miks ikkagi aktsiad tõusevad ja langevad? Miks ettevõtted pankrotistuvad, kuigi äriplaan ning eeldused äri tegemiseks olid väga head? Nendele küsimustele ei ole lihtne vastata. Tõenäoliselt ei olegi ühest vastust.

Tühjad prognoosid. Iga sekund toimub maailmas tohutul hulgal erinevaid majandustehinguid: ostetakse, müüakse, toodetakse, tarbitakse. Tihti ei ole võimalik prognoosida, mis töötab ja mis mitte. Ja tihti ei ole võimalik teha ka toimunust järeldusi: see, mis töötas ühe firma puhul ühel ajahetkel ei tööta teisel hetkel enam üldse.

Majandusel on üks suur probleem veel: kirjapandud teooriat ei ole tavaliselt võimalik testida: katse võib minna kas väga kulukaks või kesta väga pikka aega enne, kui tulemust annab.

Järeldusele, et meid ümbritsevat on raske kirjeldada, jõuti loodusteadustes juba sadakond aastat tagasi. Aatomimaailma avastamisega jõuti järeldusele, et klassikalised, ettemääravad teooriad ei kehti kõikidel juhtudel. Samuti on juba ammu loobutud katsetest kõike meid ümbritsevat 100%-täpsusega kirjeldada. Majandusteaduses sellest loobutud pole.

Kuid majandus ja füüsika on teatud mõttes sarnased. Eriti suur on kokkulangevus finantsturgudel: väärtpaberite ning valuutade hinnad kõiguvad pealtnäha täiesti suvaliselt. Kuna loodusteadustes on juhuslike protsesside kirjeldamisega tegeletud juba pikemat aega, siis on loogiline, et sarnaseid protsesse püüavad majanduses juurutada just loodusteadlased: peamiselt füüsikud ja matemaatikud.

Noor majandusfüüsika. Majandusmatemaatika on Eesti ülikoolide majandusteaduskondade programmides ammu. Tegelikult ei ole majandusmatemaatika midagi muud, kui kompott statistikast, tõenäosusteooriast, matemaatilisest analüüsist ning lineaaralgebrast.

Majandusfüüsika on aga tekkinud alles kümmekond aastat tagasi. Tegemist on peamiselt mittelineaarsete füüsikaliste mudelite ekspordiga majanduslikesse protsessidesse. Kuigi määratlus on keeruline, ei saa hinnaalandust teha: see on majandusfüüsika kõige täpsem kirjeldus.

Mis on sellel alal ära tehtud? Kõige käegakatsutavam tulemus on Black-Scholesi valem optsioonihindade leidmiseks. Samuti on saadud häid tulemusi finantsturgude kirjeldamisel, kasutades kaootilisi protsesse, fraktaleid jms. Elektrooniliste kauplemissüsteemide arenedes on välja töötatud hulk programme, mis analüüsivad kogutud infot ning annavad soovitusi aktsiate/võlakirjade/ valuutade ostmiseks ja müümiseks. Tavaliselt sellised mudelid töötavad küll lühiajaliselt, kuid praktilist kasu on nendest vägagi palju.

Kuidas saadakse majandusfüüsikuks? Akadeemilise hariduse saamiseks oleks vajalik kõigepealt õppida majandust või füüsikat ning hiljem (näiteks doktoriõppes) vahetada eriala. Praktiliselt puutuvad majandusfüüsikaga kokku optsioonidega kauplevad finantsistid näiteks LHV-s ja Hansapangas.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare