Rotermanni soolaladu
Kunstnikeduo I.D. (Ivika Kivi ja Dagmar Kase) installatsioon “ID Communications” räägib lugusid kaasaegsete eestlaste identiteedist. Teose taustaks on Eesti astumine Euroopa Liitu ning kunstnikevaheline dialoog põhineb “eurooplasest eestlase” enesetutvustusel ja teiste rahvaste keelte-kommete tundmaõppimisel. (Teise eesti autorite projektina kuulub ISEA rahvusvahelisse programmi Urmas Puhkani ja Lauri Kiluski performance.)
Geograafilis-poliitilisest paiknemisest tulenevad identifikatsiooniprobleemid kerkivad esile teisteski töödes. India kunstniku Samina Mishra “Home and Away” pealkiri peaks pakkuma äratundmisrõõmu teleseriaalide austajatele. Sisuliselt haakub “Kodus ja võõrsil”, mis uurib emigratsioonis elavate hindude kogemust, eestlastele hingelähedase väliseestluse ajalooga. Üha mobiilsemas maailmas omandab võõrsiloleku ja identiteedi teema siiski hoopis laiema ja aktuaalsema tähenduse. Ameerika kunstniku Lucy Petrovichi interaktiivne installatsioon kõneleb Mehhiko–USA piiriületusreĻiimist ning sellest, kuidas inimesed sellele reageerivad. Kui varem õigustas USA rangeid meetmeid narkokaubanduse ohuga, siis nüüd rõhutakse terrorismiohule; selle tulemusena üritavad paljud inimesed ületada piiri kõrbepiirkondades, kus ellujäämisvõimalus pisuke.
Soolalao teistest töödest eristub Silvia Rigoni interaktiivne installatsioon “Venus Villosa”, mis põhineb mütoloogilisel Koletise kujul ning ideedel, mida see kuju tähistab (nt primitiivsus, seksuaalsus, tabu jne).
Vaataja saab mõjutada noore naise keha kujutist ekraanil niimoodi, et pigistab poodiumile paigutatud helendavaid kummirindu: see, mis kehaga siis juhtub, on ootamatu ja idealiseeritud kehakujutistega harjunud vaataja jaoks võib-olla isegi hirmutav. Installatsiooni vaatamise-kogemise käigus vastandatakse omavahel kompamisakti meelelisus, mida lääne kultuuris on tihti vähem tähtsaks peetud, ja priviligeeritud vaatamismõnu, mis aga antud juhul rikutakse.
