ROY STRIDER: miks ma avaldasin meelt G8 vastu?
Ma tean, et paljud inimesed ei taha järgnevat lugeda, ning tean, et Eestis kardetakse ning põlatakse vasakpoolsust. Kuid mul on vabadus selgitada eestlaste viibimise põhjuseid G8-vastastel protestidel. Uskuge, sel pole midagi pistmist “tiblade”, pronkssõduri, küüditamise või autoostulubade järjekorraga.
Alates 2. juunist kuni käesoleva nädala alguseni viibisin seoses G8-vastase protestiliikumisega Saksamaal. On tõsiasi, et press ei kajastanud protestide ja võitluse tagamaid arusaadavalt, edastades peamiselt vaid pildikesi vägivallast. Võimud kriminaliseerisid meeleavaldusi ja provotseerisid vägivalda. See on mõistetav, kuid mitte vastuvõetav. Seega asun kohe mõistete juurde ja püüan kirjeldada vastasseisu põhjuseid.
Mis on G8?
G8 on maailma kaheksa kõige rikkama riigi klubi, kes oma tippkohtumistel võtab vastu kogu maailma riike, elanikke ja loodust puudutavaid otsuseid. Kindlasti püüavad need juhtivad tööstusriigid oma tegevust korraldada parimal võimalikul moel, kuid kuna tegemist on neoliberaalse üleilmastumisega, levitavad nad militarismi, vägivalda, vaesust, kliimamuutust ja keskkonna hävimist. Tegemist on justkui ebaseadusliku, väljaspool igasuguseid juriidilisi piire toimetatava ettevõtmisega.
USA, Suurbritannia, Jaapan, Kanada, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ning Venemaa otsustavad sisuliselt kogu maailma eest ära enamiku olulisi küsimusi, kasutades selleks oma majanduslikku ja militaarset jõupositsiooni. “Suur kaheksa” on üleilmastunud kapitalismi ja selle laastavate mõjude sümbol ning meie, protestijad, ei ole sellise tegevusega nõus.
Sellel sümbolil tuli märgata massiivset üleplaneedilist liikumist, mis püüab takistada G8 tegevust. Rostocki tulid kokku inimesed Kamerunist, Elevandiluurannikult, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Mehhikost, Austraaliast, Inglismaalt, Rootsist, Poolast, Hispaaniast jne. Meeleavaldajate hulgas olid noored ja vanad, kirikutegelased, antifasˇistid, radikaalsed vasakpoolsed, ametiühingud, trotskistid, rohelised, anarhistid, sotsiaaldemokraadid, loomakaitsjad, kommunistid jpt. Vasakpoolsete spekter on lai.
Me organiseerusime otsedemokraatliku süsteemi alusel ja meid oli palju. Kasutades tsiviilse allumatuse meetodeid, püüdsime tippkohtumist ära lõigata tema ühendusteedest. Blokaad oli edukas. Üks tippkohtumise organisaatoritest tunnistas mulle pärast meeleavalduste lõppu veinipokaali taga, et valitsus ei osanud oodata nii tõhusaid blokaade. “Tegite meie elu organiseerituse ja rohkusega raskeks,” tunnistas mees teiselt poolt mõttelist piirjoont.
Liigu! Blokeeri! Jää paigale!
Ainus põhjus meeleavaldusteks oli ja on see, et G8 poliitika kasvatab meeletult lõhet rikaste ja vaeste vahel ning mõjutab otseselt miljardite inimeste elu kogu maailmas, sealjuures nende arvamusest hoolimata. Peaaegu kõik protestid toimusid rõhutatult rahumeelselt, kuigi iga kord ei õnnestunud massiüritustele tüüpiliselt vägivalda tekitavaid provokatsioone vältida.
14 000 üle Saksamaa kohale toodud politseinikku tegid 24-tunniseid vahetusi, mitusada tuhat meeleavaldajat oli ülekaalukas vastane. Meeleavaldajad oleksid võinud linna üle võtta, kuid pärast protestide lõppu ei hakanud silma ühtegi lõhutud akent. Kuigi teleris näidati põlevat autot ja tänavatel vuravaid prügikonteinereid, toimus märul Rostockis laupäeval lühikest aega ja piiratud territooriumil. Blokeerijate grupi killustamise taktika ja kurnatusest tekkinud närvilisus tekitas palju provokatsioone.
“Seal oli väike grupp politseinikke, kes jooksid rahva hulka, tõukasid, lükkasid ja piirasid meeleavaldajaid seaduslikult lubatud kogunemistel. Me nägime rahumeelseid meeleavaldajaid, kes üritasid situatsiooni maha rahustada, kuid kes said kumminuiadega peksa ja kellele lasti pisargaasi näkku. Me nägime hiiglaslikke veekahureid, segatud mürgiste kemikaalidega, mida pihustati huupi ja valimatult,” kirjeldatakse sündmusi.
Blokaadide taktika, mille koodnimetuseks sai “Five Fingers Tactic” oli lihtne: blokeerida viis peamist Heiligendammile viivat teed ning sinna jääda, rahumeelselt, kuid kindlalt. Kõiki teid püsivalt blokeerida ei õnnestunud, kuid takistada kohtumise logistikat – seda küll. Me demonstreerisime solidaarsust ja saime usku, et suudame murda neoliberaalse üleilmastumise. Turvameetmetele kulutas ainuüksi Saksamaa üle 90 miljoni euro. Osa sellest summast on kulutatud sihtotstarbeliselt demokraatia tõkestamiseks ja rahva hääle vaigistamiseks. Järgmisel tippkohtumisel protestib tõenäoliselt mitu korda suurem inimhulk ja toimuvad rahvusvahelised aktsioonid. Vastuseis jätkub.
Me pole üksikud rahulolematud, tegemist on hiiglasliku rahvusvahelise liikumisega.
Heidate mulle ette, et “käisin välismaal laamendamas” (mida ma ei ole teinud). Mina heidan Eesti rahvale ette ignorantsust, tuimust, tarbimisnautlemist, kapseldunud maailmapilti, mugavust ja paremäärmuslike vaadete omaksvõtmist ilma nende sisu hoomamata.
Kuidas edasi?
Kapitalism on kuritegelik, jõhker ja agressiivne süsteem, mille mootoriks on põhimõte toota mitu korda enam kui vaja ning müüa toodang uutele turgudele. Uued turud on sageli needsamad riigid, kust veetakse võileivahinna eest välja tooraine ja inimtööjõu ressurss. Nähtavasti vajab demokraatlik maailm uut, sotsiaalsemat kokkulepet. Kas julgeme endale seda tunnistada või jätkame õlisõdu, majanduslikku koloniseerimist ja kasvatame India, Hiina ja teiste Aasia riikide naiste ning laste orjatööga toodetud asjade hulka oma majapidamises?
On viimane aeg teadvustada järjest väiksemas maailmas oma kollektiivset vastutust. Kuniks alternatiivinõudjate massiga pole murtud uue maailma tekkimiseks vajalikku kriitilist piiri, jätkub aga G8 ja teiste maailmavalitsejalike organisatsioonide tegevus. Selline on elu.
