Roy Strider: Poliitiline laip välja viia

Sarnaselt kevadprahiga tuleks pühkida minema kogu senine poliitiline korraldus.

Ukraina režissöör Aksinja Kurina hakkas 2011. aastal väntama dokumentaalfilmi hämarates tehingutes kahtlustatavast Viktor Janukovõtšist. Film keskendus Janukovõtši Mežõgorje residentsiga seotud oletatavale korruptsioonile ja selles kõlasid säärased read: „Ta hoiab hammaste, küünte ja sabaga kinni kõigest ega taha seda iialgi tagasi anda.”

Neid ridu lugedes on hämmastav, kui hästi klapib Janukovõtši iseloomustus Reformierakonna oravaga. Nii nagu Ukrainas, hiilib ka Eesti meedia võimu akende taga, kääksutab kapiuksi, tüütab. Aga võim hoiab hammaste ja küüntega ustest ning akendest, kablutab kardinaid ette vedades toast tuppa ja hõikab viimases hädas olles välisukse vahelt porgandihäälega: „Peremeest pole kodus, mida te soovite? Ah allkirja? Selle annab poiss ära!” Ja paotunud ukseavast lükataksegi ette nooruke Taavi Rõivas, kiiruga peremehe sussidesse astunud, vapralt naeratav ja tagasi majja kippuv. Maja aga ei taheta enam iialgi tagasi anda, kuigi seal kolistav seltskond on hoonesse ajutiselt elama lubatud.