"Russofoobide nimekirja" sattunud Igor Kopõtin: Venemaa käitumine meenutab seda, kuidas Nõukogude Liit jahtis 1920. aastatel Vene emigrante

Viimasel ajal on selgelt näha, et sisevaenlaste tasandamise järel asus Putini režiim aktiivselt välismaale pagenud Vene emigrantide jälitamisele ja kõrvaldamisele, olgu siin mainitud hiljutised Skripali või Babtšenko juhtumid.

Lisaks sellele on hakanud Venemaa kasutama aktiivse survemeetodina naaberriikidele mustade nimekirjade koostamist. Siinkohal võib täheldada, et praeguseks teada saadud Eesti kodanikest on peaaegu pooled vene päritolu inimesed.

Ilmselt võiks siin tõmmata paralleele Nõukogude Liidu 1920. aastatel Euroopas käivitatud Vene emigrantidele suunatud poliitikaga. See sisaldas ennenägematut ajujahti, süstemaatilist poliitilist killustamist, hirmutamist, äraostmist ja lõpuks ka kõige silmapaistvamate emigrantide mõrvamist.

1940. aastal juuniks Eestisse lõksu jäänud Vene emigrantidest ja vene päritolu Eesti kodanikest haritlasi, ohvitsere, ametnikke käsitles Nõukogude Liit tihti potentsiaalsete vaenlastena, mistõttu represseeris nad esimeste hulgas.

Nii et ei ole mõtet imestada, et režiim Moskvas kuulutab vaenlasteks ka mõned eestivenelased, kes julgesid astuda vene rahvuse seas valitsevate meeleolude peavoolu vastu. Pealegi tunnetavad need inimesed ilmselt kõige paremini selle režiimi mõttelaadi, mistõttu muutuvad nad Kremlile ohtlikuks.