Link kopeeritud!

Saksa keele tunnid Käsmu rannas


Eesti koolides õpib saksa keelt ja kultuuri ligikaudu 45 000 õpilast. Austrias elav väliseestlane Imbi Soomann on Eesti haridusministeeriumi ja Saksa Keele õpetajate Seltsiga mitmel suvel Käsmus suviseid saksa keele laagreid korraldanud, tutvustades Saksamaa kõrval ka teisi Kesk-Euroopa saksakeelseid riike ja piirkondi.

Laagreid ja seminare on rahaliselt toetanud Austria haridusministeerium. Sel suvel toimusid seminarid algastme saksa keele õpetajatele, ajalooõpetajatele ning kesk- ja vanema astme saksa keele õpetajaile süvendatult kirjanduses ning kaks erineva keeleoskustasemega seminari keskkooliõpilastele. õppetööd juhendasid Imbi Sooman ise, Eesti haridusministeeriumi saksa keele õpetuse referent Helgi Org, austerlane Gerit Berger, kes õppinud Viini ülikoolis skandinaavia keeli ja võõrkeelte õpetamise metoodikat ning shveitslane Mike Niederer.

Haridus on naiste kätes

"Käsmus on rahulik ja samal ajal hea õhkkond, mis soodustab vaimset pingutust ja üksteisemõistmist, osavõtjail on võimalus pidevalt saksa keeles vestelda," räägib Imbi Soomann. "Eesti õpetajate teadmised on küll väga head, kuid õpetajad on valdavalt naised ja neil on raske nädalas leida pooltki tundi, mis kõigile kokkutulnuile üheaegselt sobiks. Käsmus on kõik kodustest probleemidest eemal ja saavad pühenduda õppele."

Eesti hariduselus on Imbi Soomanni hinnangul praegu raske, kuid väga huvitav arengujärk. Igalt poolt pakutakse kõikvõimalikke variante, nende seast tuleks tema sõnul leida Eestile sobiv. Teiste riikide eeskuju järgimisega tuleb Imbi Soomanni hinnangul olla ettevaatlik, sest hariduspoliitika ja selle sisu on Eesti identiteedi tulevikuküsimus. Selle protsessi olulisemaks mõjutajaks peab Imbi Soomann õpetajannasid. "Haridus on ju Eestis suuresti naiste kätes, nemad õpetavad, aga mida nad õpetama peavad, seda otsustavad praegu mehed," tõdeb ta. "Naised peaksid haarama heas mõttes enam võimu ja viima oma teadmised ja kogemuse hariduspoliitikasse."

Eesti noor ei usalda iseennast

Noorteseminarist võttis tänavu osa kaks 20-liikmelist õpilaste rühma erinevatest koolidest. õppetöö Käsmus oli loova iseloomuga - saksakeelsed vestlused, iseseisev töö kirjandusega, Eesti võrdlemine Kesk-Euroopa riikidega, situatsioonide läbimängimine võõrkeeles.

Kursuse lõpul paluti lastel kirjutada soovitusi edaspidisteks seminarideks. Paljud neist arvasid, et järgnevaid laagreid võiks korraldada koos saksa noortega. Imbi Soomann peab seda intrigeerivaks mõtteks, mis kindlasti täiustaks õppetööd - kuid selle hind? Reisimine on kallis. Raha selleks tuleks leida millegi muu - raamatute, õppevahendite, õpetajate arvelt.

Imbi Soomannile sümpatiseerib eesti noorte looduslähedus. "Vahest seetõttu, et kell siin veel nii kiiresti ei käi, on säilinud heas mõttes 20-30 aasta tagused väärtused nagu perekond ja viisakas käitumine," täheldab ta. "Säilinud on tihe side maa ja vanavanematega, kellest räägitakse, kui nad elavad või kelle haudu ei jäeta hooletusse, kui neid enam ei ole. Eesti noor ei ole välja lõigatud omas vanuses nagu mujal, vaid põlvkondade-vaheline side on tugev." Samas on eesti noor Imbi Soomanni sõnul ettevaatlik ega usalda niipalju iseennast ja oma instinkti, vaid tahab ikka kõike üle kontrollida.

õpetajaks Käsmus ja Viinis

Imbi Soomann on sündinud ja üles kasvanud Rootsis, Göteborgi lähedal väikeses linnas. Ta käis rootsi koolis ja eesti pühapäevakoolis ning lõi kaasa eesti skaudiliikumises. Hiljem õppis Imbi Soomann Lundi ülikoolis kirjandusteadust, filosoofiat ja pedagoogikat ning uuris põhjalikult draamateooriat.

"ühel hetkel tundus uurimistöö väga elukauge ja võtsin vastu pakkumise rootsi keele lektoraadile Viinis," meenutab Imbi Soomann. "Vahelduseks üheks aastaks, mõtlesin, aga jäin kahekümneks."

Imbi Soomann hakkas Viinis huvilistele eesti keelt õpetama. 1978. aastal taastusid sidemed Eestis elava poolvenna kaudu Eestiga ja samal ajal külastas ta ka esimest korda Tallinna. "Sel ajal tegin ka ajakirjandustööd ja Eesti muutus üheks minu kirjatükkide oluliseks teemaks Rootsi ning Austria trükisõnas," räägib Imbi Soomann.

Loe veel

Olude vabamaks muutudes kogunes huvilisi ekskursioonideks Eestisse, tekkisid sidemed Saksa Keele õpetajate Seltsiga, arenes haridus- ja kultuurialane koostöö, mille järgmiseks sammuks oli Eesti-Austria Seltsi moodustamine Viinis. Seltsi tuumikuks said Imbi Soomanni juures eesti keelt õppinud üliõpilased, kelle huvi Eesti vastu keeleõppega vaid süvenes. Seltsil on poolsada liiget, valdavalt ülikooliringkondadest ja kohalikust eestlaskonnast, keda Austrias on vaid paarkümmend.

MERIKE JüRJO

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare