Saksa välisminister: lause, et Euroopa peab lõpuks ometi täiskasvanuks saama, on täiesti õige
See annab põhjust rõõmustamiseks.
Pärast kuutekümmet aastat Euroopat seisame me siiski teelahkmel. Finantskriis ja põgenikuvooludega ümberkäimine on Euroopa ühendamise projekti nõrkused halastamatult päevavalgele toonud. Mõne päeva pärast kuulutab Suurbritannia oma soovi Euroopa Liidust välja astuda. See peaks meid alarmeerima. Me peame jõudma üksmeelele, mida Euroopa meie jaoks tähendab, mis suunas me oma Euroopaga liikuda tahame ja mida oleme valmis selleks panustama.
Selles seisneb Rooma lepingu aastapäeva tegelik tähendus.
Euroopa ühendamise projekti vaenatakse tänapäeval rohkem kui iial varem, seest- ja väljastpoolt, populistide kaudu, kes lihtsate lahendustega puru silma ajavad, autokraatide poolt, kellele on meie väärtused vastukarva. Nad kõik tahavad Euroopat tagasi minevikku pöörata või isegi lõhkuda.
Minu jaoks on selge, et Euroopa ühtsuse tee on ainuõige. Olgem ausad: selles kriisidest vapustatud maailmas, kus nii paljud veendumused on kaotsi läinud, võivad Euroopa riigid oma huve ja väärtusi vaid siis edukalt kaitsta, kui nad kõnelevad ühel häälel. Ükski Euroopa riik ei saa seda enam üksi teha, ka mitte Saksamaa. Me oleme üheskoos märksa kaalukamad ja tugevamad kui üksikud riigid kokku liites. Selle jaoks peame me veelgi tõhusamalt koos toimima.
Kuuekümnes aastapäev olgu lootuse märk
Kuuekümnes aastapäev peab seepärast olema kaugele nähtav lootuse märk, üleskutse Euroopa eest võitlemiseks. Me ei tohi jääda tummaks, kui panuseid tehakse Euroopa ühtsuse lõpule.
Euroopa eest võitlemine tähendab meie ühiste euroopalike väärtuste kaitsmist. Me tahame muuta aastakümneid vabadust ja stabiilsust taganud Euroopa tulevikukindlaks. Õigusriiklus ja demokraatia, solidaarsus üksteisega ja mitmekesisus on Euroopa projekti alustalad. Nende eest peame me seisma vaadates nii väljapoole, kui ka sissepoole.
Euroopa nimel võitlemine tähendab ka samas saavutatu eest vastutuse kandmist. Integratsiooni tagasipööramine ei vii meid edasi. Me ületasime üheskoos võlakriisi. Me töötame selle nimel, et kõik saaksid eurotsoonis kindlustundega tulevikku vaadata, et igal pool saabuks uus kasvutrend ja et rohkemate töökohtadega tekiksid värsked tulevikuväljavaated. Selle jaoks peame me majandus- ja rahaliitu jätkuvalt tugevdama. Ning seda mitte selleks, et teistest eristuda, vaid kuna oleme tänu ühisrahale tihedamini üksteisega seotud kui eales varem.
Me peame aga veelgi kaugemale minema: praegu meie ees seisev ajalooline ülesanne on luua parem ning tugevam Euroopa. Me peame üheskoos Euroopa Liitu panustama ning meie aja olulisima rahu- ja heaoluprojekti tulevikukindlaks muutma.
Esiteks Euroopa välis- ja kaitsepoliitikas: on aeg loobuda ettekujutusest, et me ei kanna Euroopas vastutust enda julgeoleku eest. Lause, et Euroopa peab lõpuks ometi täiskasvanuks saama, on täiesti õige. Partnerlus USA ja NATOga on transatlantilise ühenduse alustala. Kuid Euroopa Liit peab olema võimeline iseseisvalt kriiside ja konfliktidega oma naabruses hakkama saama. Esimesed sammud on tehtud, edasised peavad järgnema.
Teiseks vajame me Euroopa välispiiride kaitsemehhanismi, mis oleks oma nime vääriline. Euroopa siseselt on piirid oma tähendusest paljugi kaotanud. See on suurepärane saavutus. Kuid tugevad välispiirid on samuti olulised. Me näeme seistes keset oma naaberriikide kriise ja põgenikevoole, kui olulist rolli mängib meie piiride tõhus kaitsmine. Kes Schengenit hindab, peab ka välispiiride kaitset väärtustama. Nii mõndagi on juba tehtud, kuid peame veel rohkem panustama. See on Euroopa ülesanne, mis puudutab meid kõiki ning mitte vaid neid, kes kõige vahetumalt sellega kokku puutuvad.
Kolmandaks: Euroopa peab oma sisejulgeolekut parendama. Võitlus terrorismiga on ühine pingutus. Siin saame ning peame me veelgi tõhusamalt toimima, läbi parema koostöö ning tihedama suhtluse. Euroopas ei peaks inimesed hirmu tundma. Olgu see siis Brüsselis, Pariisis, Berliinis või mõnes muus paigas. Vabadus ja julgeolek käivad käsikäes.
Mitte netomaksjad ja netosaajad, vaid netovõitjad
Me peame endale neljandaks palju rohkem meelde tuletama, et Euroopa tõotus kätkes endas ka alati heaolu lubadust. Euroopa siseturg on enamusele heaolu kaasa toonud ning nõnda juba pikemat aega. Liiga paljud inimesed Euroopas aga tunnevad, et nad ei saa ühisest Euroopast enam kasu, vaid et neid on maha jäetud. Me peame sellesse mõistvalt suhtuma ja olukorra parandamiseks lahendusi leidma. Euroopa eest võitlemine tähendab minu jaoks seepärast ka siseturu tugevamaks muutmist ja Euroopa projekti sotsiaalse mõõtme tõsiselt võtmist. Me vajame kasvu ja heaolu saavutamiseks uusi raamtingimusi. Siia hulka kuuluvad Euroopa investeeringud digitaalsesse taristusse ning haridus- ja teadusalasse. Me ei ole netomaksjad ja netosaajad, vaid Euroopa netovõitjad, kui meil õnnestub vahendeid paremini kasutada ja kõik on üheaegselt valmis vajalike reformide elluviimiseks, et säilitada oma konkurentsivõime.
Me tahame seista üheskoos selle eest, et Roomast saabuks märk: meie, eurooplased paneme käed külge, meie seisame Euroopa eest ning tahame seda paremaks muuta! See õnnestub, kui me ei lase end hirmutada, vaid julgelt ja enesekindlalt Euroopa vaimule uue elu sisse puhume, kõiki kaasame ja ka mõnd siseriiklikku küsimust kahtluse alla seame.
Saksamaa on selleks valmis.
