04.11.2014, 03:30
Saksamaa iseseisvumine
Käesoleva aasta peamiste poliitiliste sündmuste taustal (Iraak, Süüria, Gaza, Ukraina) on enamikul vaatlejatel kahe silma vahele jäänud veel üks tähtis rahvusvaheline suundumus: USA–Saksamaa suhete jahenemine. Väliselt kajastub see näiteks Ameerika spioonide vahistamises ja Saksamaalt väljasaatmises.
FOTO:
Isegi EL-i Venemaa-vastased sanktsioonid ja Berliini ametlikud protestid ei ole suutnud märgatavalt vähendada sakslaste tahet Venemaaga koostööd teha. Põhjus ei peitu ainult juba ammu lõppenud maailmasõjas või tooraine hankimise möödapääsmatuses. „Venemaa mõistmise” vajadusest on paljude kohaliku eliidi esindajate jaoks saanud omamoodi kõlbelis-intellektuaalne imperatiiv. Osa kultuuritegelasi käsitleb sakslasi ja venelasi teineteist harmooniliselt täiendavate natsioonidena. Mõnikord viidatakse sel puhul ka kirjandusklassik Thomas Mannile.Minu arvates on Saksamaa järkjärguline välispoliitiline iseseisvumine seotud tema majandusliku võimsusega, mis tootmise tasandil konkureerib üha edukamalt Ameerika Ühendriikidega. Peale selle veel: Saksamaa majanduse vaikse kasvu näol on eelkõige ikkagi tegemist tegeliku toodanguga. Saksamaa eeskätt ekspordile orienteeritud majandus vajab uusi turgusid. Ukraina turu hõivamine oleks igati märkimisväärne saavutus. Sellepärast tundub Saksa–Vene koostöö Ukraina kriisi lahendamiseni.