Sandra Roosna asjade internetist: meid ootab ees kas kollektiivne põrumine või kollektiivne võit

 (41)

Sandra Roosna
Sandra RoosnaFoto: erakogu

Asjade internet (ingl k internet of things) on üks kiiremini kasvavaid valdkondi maailmas, mis tähendab, et iga järgmine seade, mida me soetame või kasutusele võtame, oskab üha rohkem vahetada infot reaalajas ning on distantsilt läbi interneti juhitav.

Eestis puutume täna nutikalt suhtlevate seadmetega kokku peamiselt olmeelektroonika puhul, kus distantsilt juhitavad nutitelerid, külmikud, saunakerised jm on paljudes majapidamistes tänapäev ning uued eramud valmivad sageli juba integreeritud targa kodu lahendustega. Ettevõtluses on seadmete omavaheline kiire infovahetus kasutusel alates distantsilt avatavatest ja juhitavatest lao- ning büroopindadest kuni keeruka tööstusautomaatikani.

Mitmetes riikides on juba näiteid, kus erinevad liiklusvahendid, koduloomad, meditsiiniseadmed, prügikonteinerid, tänavavalgustid, valgusfoorid, hooned ning isegi riideesemed on ühendatud läbi interneti selle omanikuga või kasutajaga.

Näiteks Jaapanis teab farmipidaja juba praegu enda karjaloomade asukohta ja tervislikku seisundit, korteriomanik või kontoripinna kasutaja avab distantsilt läbi telefoni uksed ning autonoomsed seadmed mõõdavad ja edastavad informatsiooni maavärinate kohta ka sellistes paikades, kus puudub internetiühendus. Kokku on tänaseks maailmas teadaolevalt üle 6 miljardi ühendatud seadme.

Samal teemal:

Aastaks 2020 ennustavad eksperdid aga juba üle 50 miljardi internetiga ühendatud seadme üle maailma, mis tähendab üle kümne kaugelt juhitava seadme iga täisealise inimese kohta. Euroopas ja teistes arenenud piirkondades võib see number aga olla isegi kordades suurem elaniku kohta. Sellise arengutempo puhul võib julgelt väita, et ka igal eestlasel on juba viie aasta pärast kümmekond seadet, mida me igapäevaselt kaugelt jälgime ning juhime.

Kuna asjade internet ning tarkade seadmete plahvatuslik levik avaldab olulist mõju meie kodudele, tervislikule seisundile ning üldisele heaolule, siis räägitakse üha rohkem ka seadmete vahetatava info turvalisusest. Paratamatult tuleb arvestada, et kõik mis on internetiga ühendatud, on ka häkitav. Kui kodu turvasüsteem või ettevõtte automaatseadmed on kaugjuhitavad läbi avaliku intetneti, ei saa välistada andmeleket või pahatahtlikku infohäkki.

USA küberturvaeksperdi Jeff Moultoni sõnul varastatakse iga kahe sekundi tagant maailmas kellegi identiteet ning küberohte ei saa kunagi täielikult elimineerida. Seetõttu panevad asjade interneti võrkude ja platvormide arendajad turvalisusele väga suurt rõhku ning nutiseadmete turvalisemaks kaugjuhtimiseks on tänaseks ka Eestis juba olemas uusi lahendusi, mis loovad igale valdkonna innovaatorile taskukohase virtuaalse privaatvõrgu, mida seni on suutnud endale lubada vaid suurkorporatsioonid.

Võimalusi ja riske kaaludes võib öelda, et meid ootab ees kas kollektiivne põrumine või kollektiivne võit. Mõlemal juhul trumpab lähiaastatel mugavus üle turvalisuse, kuna asjade internet pakub lõputult uusi võimalusi. Mitmed suurkorporatsioonid on teinud juba suuremahulisi investeeringuid lootusega võita asjade interneti globaalsest kasvust. Näiteks Google ostis “targa kodu” lahendust pakkuva ettevõtte Nest Lab 3,2 miljardi dollariga, Samsung soetas samas valdkonnas tegutseva ettevõte SmartThings 200 miljoni dollariga.

Uus ja põnev (asjade) ajastu on alanud. See puudutab ühel või teisel viisil meid kõiki ning toob endaga kaasa palju uusi e-teenuseid. Uued võimalused tõstatavad aga ka mitmeid uusi küsimusi ning seetõttu loodan, et läbi arutelude ja debattide suureneb asjaosaliste kompetentsi tase, toimub rohkem dialooge “praktikult praktikule” ning kasvab ka panustamine valdkonda arengusse tervikuna. Eesti on maailmas tuntud ennekõike eesrindliku e-riigina, ärme lase sel vaimustusel vaibuda.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Proovi nüüd ja ainult nüüd! Eesti Päevalehe sünnipäevanädala pakkumine: 4 nädalat vaid 7 euroga! Proovi ja Sa ei kahetse »

70 000€
Tallinn, Korter
112 800€
Jõelähtme vald, Korter
83 500€
Tallinn, Korter
168 000€
Tallinn, Korter
229 000€
Rae vald, Majaosa
99 999€
Saue vald, Korter
90 000€
Tallinn, Korter
319 000€
Tallinn, Äripind
172 000€
Tallinn, Korter
56 000€
Viimsi vald, Korter

148 900€
Tallinn, Korter
148 500€
Tallinn, Korter
145 900€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare