Sandra Särav: selgituseks segadustele - pöörame rektori valimisel uue lehekülje

TTÜ rektorivalimised on viimasel ajal ehk pagulaste ja Kreeka kõrval kõige enam arutletud teema Eesti meedias ja kodudes. Et tegemist on probleemide rägastikuga, näitab juba muuhulgas asjaolu, et sõna on võtnud juristid, akadeemiliste ringkondade esindajad, aga ka tudengid. Arutelud, mis ei toimu ainult meedias, vaid ka advokaadibüroodes, ülikooli siselistides, blogides ja Facebookis, on läinud järjest ärevamaks.

Põhjuseks fakt, et läheneb 7. juuli, mil TTÜ kuratoorium peaks võtma selge otsuse paljude arvates mittekohaselt valitud rektorikandidaadi osas. Senise protsessi suhtes kriitiliselt meelestatute hulgas on üksmeel, kuid rõhutada soovitakse erinevaid aspekte.

Pika diskussiooni (loodetavasti) lõppstaadiumis, on olukord muutunud faktitäpsemaks ja need, kes rektorivalimise tänase päeva seisuga rahul ei ole, ei saa endale lubada lahmivat kõneviisi.

Reede õhtul ilmus Eesti Päevalehe võrguversioonis meeskonnatööna (TTÜ töötajad, üliõpilased, vilistlased ning ettevõtjad - nimed toimetusele teada), kuid ainuisikuliselt Hendrik Kabeli nime alt ilmunud arvamusartikkel, mis keskendus rektorikandidaatide võrdlusele.

Arvamusi ja seetõttu ka tööversioone oli mitu, kuid Hendriku lauale jõudis üks lõppversioonidest, millele üliõpilane soovis veel muudatusi ja parendusi sisse viia. Palusime artikli meediast eemaldada ning käesolev tekst vahendab neid kommentaare, mis kõrvale jäid ja rõhutab, et tegemist oli laiema huvigrupi tööga.

Erinevaid fakte saab tõlgendada üht- või teistviisi, tõe huvides tuleb aga 3. juulil ilmunud artiklile juurde lisada Hendrik Kabeli märkused.

Esiteks, väide, et Jaak Aaviksoo ei ole aastakümneid olnud teadusega seotud, ei ole korrektne. Viimane teaduslik publikatsioon ilmus temalt aastal 2002, so 13 aastat tagasi (st veel ei ole aastakümneid möödas, nagu artiklis märgiti) ja aktiivne teadusartiklite avaldamine lõppes aastal 1992. Kõige asjakohasema info annab Eesti teadusportaal ETIS, mille kaudu näeb kõigi Eesti ülikooli praeguste ja endiste teaduskohuslaste artiklite kui ka teadusprojektide (rahastuse) ametlikku seisu.

De jure ei ole Aaviksoo enam poliitik (huvitav on asjaolu, et ta on siiani äriregistri andmetel IRLi juhatuses), kuid Hendrik möönab, et ta näib poliitikuna, sest tema sõnavõtud on poliitikule omaselt pikad, vahel demagoogilised, mitte midagi ütlevad repliigid, kusjuures teravamate küsimuste puhul Aaviksoo jätab küsimusele vastamata või vastab filosoofiliselt.

Hendrik Kabel usub, et see ei ole rektorile sobilik. Rektor peaks vastama otse, konkreetselt, lühidalt, rääkima asjast. Kui ta ei oska või ei taha vastata, siis see tuleks välja öelda - vaata näiteks TTÜ üliõpilasesinduse koosoleku protokolli: http://www.ttu.ee/public/u/uliopilasesindus/Dokumendid/Koosolekute_protokollid/2015/Protokoll_nr_6.02.06.2015.pdf).

Palju on räägitud Jaak Aaviksoo parteikuuluvusest samasse erakonda kui tema valijad. Hendrik Kabeli väitel oleks pidanud 3. juulil avaldatud tekstis rõhutama, et kuratooriumist on kolm isikut (mitte viis) erakondliku kuuluvusega ja huvitav on asjaolu, et kõik kolm kuuluvad IRL'i: Anneli Heinsoo, Renno Veinthal, Andres Öpik. Hendriku arvates ei saa faktiliselt kinnitada, et need kolm IRL'i kuuluvat inimest hääletasid igas hääletusvoorus Aaviksoo kandidatuuri poolt. Me võime seda ainult oletada, kuna hääletamine oli salajane ja ainult kuratooriumi liikmed ise saaksid siin vettpidavaid tõendeid esitada.

Hendrik Kabel teeb ka situatsioonist kokkuvõtte: “Kuna TTÜ rektori valimine on üle ootuste põhjustanud liigset skandaali, sellesse on segatud nii poliitikuid, akadeemikuid, TTÜ töötajaid, ärimehi kui ka tudengeid, siis teen ettepaneku pöörata uus lehekülg ja alustada puhtalt lehelt, akadeemik Aaviksood mitte rektoriks kinnitades. Üle peaks kindlasti vaatama ülikooliseaduse ja rektori valimise protseduuri. Leidma peaks rektori, kes sobiks nii TTÜ töötajatele, üliõpilastele kui ka Eesti rahvale ja kes tooks lahus osapooled kokku, taastades ülikoolis normaalse õppe- ja töökeskkonna. Sotsiaalse eksperimendi raames oleks huvitav jälgida, kuidas akadeemik Aaviksoo hakkab tüliõunana TTÜs lahus osapooli kokku tooma ja taastama töörahu, kuid ei tasu unustada, et ülikooli juhtimine ei ole eksperimendi koht. Seepärast ma ei näe, et akadeemik Aaviksoo oleks TTÜle hea rektor.”