Kasvanud jõukas, haritud ja kunstilembeses peres, on suurejoonelisus ja kompromissitus jäänud talle omaseks ka kõige raskemates oludes. Kui Käbi Laretei 1940. aastal perekonnaga Rootsi läks, ei võetud 18-aastast põgenikku Kuninglikku Muusikaakadeemiasse vastu. See ei pannud teda pettuma ei Rootsi riigis ega valitud muusikutees, vaid sundis otsima muid teid edasiõppimiseks. Pianistiks sai ta ikkagi. Ta ei karda negatiivseid emotsioone ega stressi. "Ma ei katsu neid unustada ega eemale tõrjuda, vaid lähen neisse sisse," räägib daam oma eluhoiakust. "See on töö iseendaga – andestuse ja mõistmisega. Selle töö peab ära tegema, siis saab ka probleemidest üle." Siit ongi sündinud Käbi Laretei jutustused – isiklikel mälestustel põhinevad kunstniku ja naise probleeme käsitlevad teosed, mis on nende paari aastakümne taguse ilmumisaja kohta tavatult avameelse stiiliga. Pianistist kirjanik ei karda elu, pettumusi ja haiget saamist. Ise arvab ta, et kui kirjeldada vaevu ja raskusi, võib see aidata inimesi, kes on midagi sarnast üle elanud.

Tema elus omab lisaks kirjandusele ja muusikale olulist kohta ka filmimaailm. Abielust rezhissöör Ingmar Bergmaniga sündisid poeg Daniel ja film "Sügissonaat" – traagiline nägemus eduka ning võimuka pianistist ema ja kahvatuma tütre suhetest. Kaks aastat tagasi, kui Käbi Eestis oma juubelit pidas, tulid temaga kaasa tütar Linda ja filmirezhissöörist poeg Daniel, kelle film "Pühapäevalapsed" on siingi linastunud. Märkimisväärne on, et 75-aastane daam ütles, et loodab oma edasiselt elult suurt arengut ja kannatlikku tööd iseendaga.

Kuigi tema abielu Ingmar Bergmaniga on lahutatud, oli Käbi üks väheseid, kes aasta eest Bergmani juubeli ajal maailma tähelepanu eest varjule tõmbunud rezhissööri kõrval viibis. Muusikat on ta lindistanud Bergmani viimastele filmidele viimase ajani, käsil olevat samuti uue raamatu kirjutamine.

Käbi Alma Laretei 77

Sündinud: 14.07.1922 Tartus poliitikategelase Heinrich Laretei peres

Õppinud: Tallinna konservatooriumis klaveri erialal, täiendanud end Rootsis ja Shveitsis

Töö: kontserditegevus algas aastal 1946; esinenud soolo- ja loengkontsertidega Rootsis, Eestis, USA-s jm, mänginud klaverit filmides ja televisioonis, plaadistanud

Kirjandusteosed: "Kellele ma mängin", "Peotäis mulda, lapike maad", "Keerised ja jäljed"