Schengeni kaotamine on tagasiminek Nokia “kännukate” aega
Tänapäeva noored ei oska seda aega mäletada ning nende generatsioonid peavad kõiki mittetundliku ekraaniga versioonegi "kiviaja" jäänukiks.
Needsamad generatsioonid ei oska mäletada ka Schengeni viisavaba ruumi eelset olukorda, mil reisimine ja kaubavahetus oli oluliselt vaevarikkam, aeganõudvam ning komplitseeritum. Küll aga annavad alates 15 eluaastast inimesed osa TNS Emori poolt läbi viidud uuringusse, kus 60% vastanuist sooviks pagulaste leviku piiramiseks loobuda viisavabast liikumisest Euroopa Liidus.
Igaüks, kes mäletab piiriületust enne Schengeniga liitumist, mäletab, milline peavalu ja ajakulu oli riikidevaheline liikumine. Pikad ootejärjekorrad, tüütud kontrollprotseduurid, ajavaru planeerimised ja ootamatused piiripunktis tegid reisimise ja kaubavahetuse oluliselt aja- ja ressursikulukamaks kui praegu. Piirikontrollide taastamisest kannataksid tugevasti riikidevahelised kaobaveod, seega ka eksport, kaupade liikumise kiirus, bussiliiklus ja tavatransport. Kiire kaupade liikumise võib Schengenist loobudes üldse ära unustada. See on eeskätt probleemiks riknevate toiduainete puhul, mis tähendab veelgi suuremat konsentraatide, pestitsiitide ja muude pahade, ent toitu säilitavate ainete, olemasolu toodetes.
Piirikontroll pikendaks ka laheületust ning tooks kaasa praeguste Soome ja Eesti vahet süstivate laevade reisijatekontrolliks kuluva aja olulise pikenemise. Eeskätt kannataks just pealinn, mis võtab lõviosa Soome ja Rootsi turistidest ning kes annavad olulise panuse Tallinna turismiettevõtete käivetesse ja Eesti SKPsse.
Tõusevad kaobaveo hinnad, ajakulu ning kulutused ka maksumaksjatele. Eestis on juba arvutatud, et Schengeni ruumi sulgemisel tuleks tööle võtta 400 piirivalvurit, kelle maksavad kinni maksumaksjad ning mis tähendaks aastas 25 miljoni euro suurust lisakulu.
Ma ei ole päris veendunud, et kõik need ligemale 60% TNS Emori küsitlustele vastajad, kes väitsid, et on nõus pagulaste leviku piiramiseks loobuma Euroopa Liidu viisavabast liikumisest, selle peale mõtlesid. Pigem kannustas neid suhtumine ja emotsioonid, mille aluseks on ebaõiglustunne pagulastele seatud toetuste ja oma rahva unarussejätmise vahel. Tegemist ei ole mitte võõrvihaga, milles pagulasvastaseid süüdistatakse, vaid väga halva valitsusepoolse kommunikatsiooniga ja suutmatuse või tahtmatusega seadusemuudatusi ellu viia, mille alusel oleks pagulastel õigus tööle ning eestlastega võrdsetel tingimustel toetusi saada ning rahvale pandud kohustusi täita. Pigem võikski uuringu tulemusi tõlgendada pagulaspoliitika küsitlusena, milles tuleks koefitsendina maha võtta need, kes lähtusid argumentidest, liikumiskiirusest ja -mugavusest ning majanduslikest faktoritest.
Küll aga on uuringu tulemustel mõju. Antud juhul jääb kõlama, et enamus eestlasi toetab viisaruumi sulgemist. See uudis on meeltmööda idanaabritele, kes tõlgendavad selles eestlaste Euroopa Liidu suhtumise muutumist, aga ka euroskeptikutele, kes uuringu faktis idariikide eurovastasust näevad.
Selle uuringuga ei lahenda kuidagi ära ei Eesti ega Saksamaa pagulasküsimusi ega lõunapiiri probleemi. Schengenist loobumine viiks meid tagasi kiviaega ning halvaks nii meie, aga terve Euroopa Liidu majanduse. Deutche Welle edastas Bertelsmani Fondi tellimusel teostatud Schengeni sulgemise kohta teostatud uuringust pessimistlikuma stsenaariumi, mille kohaselt kaotaks Saksamaa 235 miljardit, Prantsusmaa 244 miljardid ja kogu Euroopa Liit 1,4 triljonit eurot. Ent Schengeni lõpp tähendaks ka teiste riikide kulutuste suurenemist, näiteks USA ja Hiina puhul hinnatakse kulusid vastavalt 91 ja 280 miljardit eurot järgmise kümnendi jooksul.
Küll aga saaks lahendada Eesti inimeste suhtumise pagulasküsimusse. Märtsis vastu võetud Välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seadus näeb põgenikustaatuse saanule ette õiguse teha tööd, kohustus täita meie seaduseid, austada meie kultuuri ning pretendeerida toetustele eestlastega võrdsetel tingimustel. Teadmatus Eestisse saabunud põgenike hulga, nende õiguste ja kohustuste osas, aga ka kuulujutud ja infomüra on niigi palju probleeme tekitanud suhtumises siinsetesse välistudengitesse, turistidesse ja teise nahavärviga inimestesse, ajanud tülli paljud kaasmaalased, viinud süüdistusteni võõravihas ja rassismis, mida kajastatakse välismeedias ning viinud isegi grupeeringuteni ja süüdlaste otsimiseni. Schengeni ruumi sulgemine selle valguses oleks ilmselge probleemi mõjuulatuse ülehindamine ja ülereageerimine, mille tulemused võivad majandusele olla aga katastroofilised.
