Seakasvatajate kaitseks
Peab ütlema, et põrgu on jõulude tähistamiseks suurepärane koht. Mäletan, et kui ma veel maa peal elasin, oli enne jõule pidevalt kiire, tuli joosta mööda poode, osta kingitusi, söögikraami… Ehi kuuske, pärast trügi veel kirikussegi. Põrgus midagi sellist pole, meil siin polegi poode, kirikust rääkimata. Selles mõttes meenutab põrgu nõukogude aega. Siis ju ei olnud ka enne jõule poest midagi osta, kaubamajades jõulumuusikat ei mängitud ja Raekoja platsil jõululaata ei peetud, nii et inimesed võisid õnnist jõulurahu nautida.
Maa peal sedasi muidugi ei saa, seal peab jõululaud lookas olema. Seda enam paneb mind imestama, et vahetult enne kalleid pühi on hakatud taga kiusama valitsuse ainsat seakasvatajat Kadri Simsonit! Taevake, see on ju ütlemata lühinägelik ja arutu tegu! Kust see seapraad siis jõululauale tuleb, kui Kadri valitsusest minema lüüakse?
Peab ütlema, et ma pole ammu ühest valitsusest sellist rõõmu tundnud kui Jüri Ratase omast. Miks? Sest nad on kenasti toidetud! Kõhukesed lausa punnis! Vana mehe jaoks, nagu mina olen, on ju laste puhul kõige tähtsam, et nad näeksid välja prisked ja terved. Eelmine Taavi Rõivase valitsus oli nagu luu ja nahk. See pole ka ime, sest nad aina jooksid! Uhasid jalgrattaga, nii et tatt ninast väljas, ja talvel suusatasid! Kole on vaadata, kuidas mõni laps ei suuda paigal püsida. Näiteks Jürgen Ligi – see muudkui hüppas ja kargas! Justkui hiir ja kass tuntud lastelaulus.
„Istu natukene aegagi ühe koha peal!” riidlesin mina. „Sa oled üleni higine. Puhka!”
„Ma ei taha puhata!” vaidles Jürgen vastu ja jooksis kümme ringi ümber Toompea. Ise nägi välja nagu luukere, aga kui mina tulin pekileivaga, siis tõmbas suu kriipsuks. Ja Rõivas polnud sugugi parem. Ma ikka võtsin ta vahel kinni, surusin põlvede vahel ja katsusin, kas poisil on rasva luudel. Ei olnud, ribidel võis kannelt mängida! Isegi tagumikku polnud, ainult kaks lohku. Seda teeb lapsega sport.
Ratase valitsus on hoopis teine tera ja just tänu Kadri Simsonile. See on vana tõde, et igasse valitsusse tuleb kutsuda üks seakasvataja, siis on ministritel punu alati täis ja rasva jätkub lõualegi. Nii tore oli vaadata, kuidas valitsuse istungid algasid ühise lihapraadimisega. Siis istuti ja söödi. Siis mindi panni juurde ja võeti veel. Seejärel mindi laiali, päevatoimetuste juurde, aga üks lihakäntsakas oli igaks juhuks ikka taskus, et seda aeg-ajalt närida.
Euroopa Liidu eesistumise ajal tekkis Kadri kabineti ukse taha lausa järjekord. Välismaalased olid Simsonist ja tema sigadest vaimustuses. Juncker ostis pool põrsast, Merkel neli kooti, Macron valis ilusa seapea ja kaks kilo seasabasid. Kadri muudkui raius parajaid tükke. Minagi olen talt sealiha ostnud ja põrgusse külakostiks toonud. Väga hästi kasvatatud siga oli. Tõeline Wunderschwein.
