See, kuidas inglise sõna ”sustainable” mõistetakse mujal maailmas, on üsna varieeruv. Ruuben Post kirjutas 1995, et see on muutunud ”suminsõnaks” isegi asjatundjatele, kes keskkonna- ja arenguprobleemidega kokku puutuvad. Tema kirjale vastas tookord Henn Saari, kes pakkus ”sustainable development'i” vasteks ”talutav areng”, ”tugitav areng” või ”püsiareng”.

Seadusena on käibele lastud ”säästev areng”. Säästma tähendab kokku hoidma, samuti kellelegi armu andma. Mõte on ilmselt õiges suunas, aga natuke ähmane. ”Jätkusuutlik” üritab asja sisu lahti seletada, pöörates tähelepanu kõige peamisele: areng peab olema niisugune, mis saaks piiramatult jätkuda, mis ei kulutaks ressursse lõpuni.

Põhimõtteliselt ei ole vist häda, kui need kaks jäävad käibele sünonüümidena. Esimene on ebamäärasem, teine täpsem, aga mõne jaoks liiga kitsa tähendusega. Keeleliselt ei ole kummalegi sõnale midagi ette heita, piisab erialainimeste kokkuleppest.