Link kopeeritud!

Seppade ülemlinn Tallinn


Oleme harjunud Eesti pealinna nimetama Tallinnaks. See nimetus on maakeelde kinnistunud mugandus taanimaalaste omaaegse valitsemispaiga järgi. Vahest siit tulenebki raskus määratleda turistidele pakutavat tähelepanupunkti, nagu seda on Kopenhaageni merineitsi või Brüsseli pissiv poiss, sest Eesti inimene ei usu taanilinna asju.

Arvan, et siinse pealinna ajaloolise eripära kuldseks võtmeks on vene rahvakeelne nimetus Kolõvan. Kuna vene o hääldub a-na, kutsuti seda kohta Peipsi taga pigem Kalõvaniks ehk kalevite kantsiks. Arvan, et eestlane võiks kalevite kantsi rohkem omaks pidada kui taani kantsi.

Edasi aitab sõna kalev kajastus lõunanaabrite kõnepruugis. Nii läti kaleejs kui ka leedu kalvis tähistab rauatöö tegijat. Eks siit järeldub, et Kalev oli lihtsalt rauda kolkiv sepp ja Kalevipoeg tõenäoliselt sepasell ehk kalli metallitöö õpilane. Pealinna autähise juurde tagasi tulles möönan, et vaatamata suurele kriitikale on Tauno Kangro oma Kalevipoja kuju pakkumisega küll Tallinnas õige mehe kätte näidanud, kuid ta väga vale tööd tegema pannud. Ühe õige kalevi ja ka tema selli töö oli vasaraga rauda taguda, mitte kaluripaatidega sehkendada.

Helger Aaresild

Varivalitsus