„Sõjaväe toomine tänavatele on ikkagi erakordne juhum. Olen selle muudatuse suhtes olnud kogu aeg kahtlev,“ rääkis Seppik Päevaleht Online’ile.

Samas ei ole praegune kord Seppiku hinnangul hea. „Tuleks täpsustada, mida ja millistel juhtudel oleks siseministril võimalus armee appi kutsuda,“ lisas ta.

Seppik ei taha ennustada, et millal võiks eelnõu mingisugusel kujul seaduseks saada.

„Selle koalitsiooni puhul ei taha ma enam mitte midagi ennustada. Korrakaitseseaduse eelnõud menetleme selle riigikogu koosseisu aegade algusest,“ lisas ta.

Seppiku sõnul on armee tänavale toomiseks üks kriteerium: oht Eesti suverräänsusele ja sõltumatusele.

„Sisekorraga, huligaanitsemisega näiteks, peab politsei hakkama saama. Lahingrelvade kasutama hakkamine oleks suhteliselt riskantne,“ jätkas ta.

Seppik ei kujuta ette, et meie kuritegevus võiks mingil põhjusel sellise jõu sisse saada, mis hakkaks kõigutama riigi alustalasid, poodide aknaid võib-olla küll.

„Ma ei tea ühtegi riiki siin ümberringi, kus oleks sõjavägi probleemide lahendamiseks tänavale toodud. Ei Kreekas, ei Prantsusmaal ega ka kusagil mujal,“ lisas ta.