Sergei Metlev: Eestlastest ja venekeelsetest äärmustevabalt

Jaak Urmet püüdis kirjutises „Eestlased ja mitteinimesed” (EPL 11.2) esitleda äärmusest äärmusesse viskumist lõimumisprobleemide analüüsina, tekitades inimeste vahel lisapingeid. Äärmused võtavad üldises pildis üpris vähe ruumi ja nende vahel on üüratu suur väli, kus peituvad vastused ja lahendused. Seda välja me ühest otsast teise veel läbinud ei ole, sest aega on olnud liiga vähe, kuid tasapisi me avastame seda.

Praegu pole enam mõtet rääkida eesti keele kui sellise populariseerimisest, sest väga paljud venekeelsed eestimaalased saavad aru, et riigikeelt tuleb osata, kuna see avab uusi võimalusi ja on lihtsalt loomulik. Integratsiooniuuringud kinnitavad, et soov õppida eesti keelt on suur, rohkem kui 80% vene emakeelega noori saab eesti keeles hakkama.

Vene gümnaasiumi 60% ulatuses eesti keelele üleviimine on samm õiges suunas, mis võimaldab tekitada suhtlemiskeskkonda ja avada uksed tuleviku ideaalile: olenemata rahvusest või emakeelest õpivad kõik meie lapsed koos. Seejuures loob riik koolides võimalusi õppida heal tasemel emakeelt, oma kultuuri ja kirjandust, et välistada assimilatsiooni. Tegelased, kes kutsuvad üles vene kooli reformile järsult pidureid vajutama, soovivad ilmselt lõimumise pidurdamist, noorte getostumist.