Sergei Metlev: linnavõim teeb prügikottidele pommikutseid, et tembeldada prügikriisist väsinud linlasi pommiterroristideks
Nimelt peatas munitsipaalpolitsei protestijate sõiduki omamata selleks õigust ja karistas neid, abilinnapea Kalle Klandorf andis munitsipaalpolitseile korralduse kutsuda keset tipptundi Vabaduse väljakule demineerijad prügikottide pärast, mida olid sinna toonud prügikriisist väsinud nõmmekad.
Vabade ühiskondade meeleavalduspraktika tunneb väga erinevaid protestiliike. Viimseni viidud talumehed on valanud valitsushoonete ette piima ja visanud sõnnikut. Keskkonnasõbrad on ennast sidunud maharaiumisele kuuluvate väärtuslike puude külge. Inimlikke töötingimusi nõudvad töötajad on broneerinud oma aktsioonideks mitte 50 ruutmeetrit parlamendi sees, vaid lausa pealinna peatänava.
Sõnavabaduse kasutamine pole avaliku korra rikkumine
Monopoolses seisus valitsejad, nagu seda on Keskerakond Tallinnas, kipuvad pidama oma õiguste eest julgelt seisvaid kodanikke saamatuteks huligaanideks. Mõnikord saab protestijat formaal-juriidilistel alustel trahvida. Samas on ju selge, et sõnavabaduse aktiivne kasutamine tänavatel ei kanna endas kaugeltki mitte alati avaliku korra rikkumise eesmärki.
Valdavalt on eesmärk hoopis viimases hädas kasutada oma põhiõigusi, kui korruptsioon, ebaõiglus või poliitiline kultuuritus on kasvanud talumatult suureks, nagu see on juhtunud meie pealinnas. Ning sundida protestiaktsioonidega otsustajaid muutma oma käitumist või survestada neid lahkuma.
Avaliku protesti kultuur on demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud võimu kontrollimise vahend, mis hoiab tasakaalus avaliku, erakondliku ja erahuvi. Ilma selle tasakaaluta seadused ei tööta ja kaldume vaikselt banaanivabariigi poole. Demokraatlike veendumustega poliitik mõistab seda. Tallinna võimumehed seda ei mõista, sest neil ilmselt puuduvad vastavad veendumused.
Maailmas levinud praktika
Kriminaalkahtlustuse saanud ja taandatud abilinnapea Arvo Sarapuu askeldas prügiäris ja tekitas suure segaduse. Loomulikult on ka prügifirmadel omad kasumile orienteeritud huvid. Eriti Nõmme inimesed on siin nõrgemas positsioonis ja on kannatanud pikki kuid. Prügikriis on ere näide sellest, mis juhtub, kui linnas on poliitilised ja ärilised huvid liiga tihedalt põimunud. Linnapea Taavi Aas teeb aga pühaku näo ja kirub hoopis prokuratuuri, kes ei teatanud talle uurimise detaile enne Sarapuu kinnipidamist.
Prügikottide toomine võimuasutuste juurde on maailmas väga levinud praktika. Vaadake Itaaliat! Keegi ei hakka seal igat kodanikku taga ajama, et väänata talle trahvi pürgi mahapaneku eest, sest see on eeskätt protest, mitte tahtlik reostamine.
Selmet suhelda inimestega otse ning lasta käiku kõik ressursid korruptsiooni välja juurimiseks, laseb linnavõim kodanikele kallale munitsipaalpolitsei ning teeb prügikottidele pommikutseid, et tembeldada prügikriisist väsinud linlasi pommiterroristideks. Niigi palju kärbitud ja koondatud eritalitusi kasutati sisuliselt ära, et tõmmata tähelepanu kõrvale korruptsioonist.
Demineerijate õhitud prügikotid olid toodud sinna ühe korraliku Nõmme inimese poolt veidi pärast hommikust aktsiooni, kuhu sekkus MUPO. Ka teavitas ta sellest viisakalt linnaametnikke. Võimatu on uskuda, et Klandorf ja MUPO ei teadnud, et kotis on pakendid ja toidujäätmed.
Niimoodi käituvad inimesed, kes ei mõista, kuidas peab toimima üks kaasaegne euroopalik omavalitsus. Omavalitsus on inimesele kõige lähedamal asuv võimutasand, mis peab olema kõige avatum ja kaasavam. Klandorf vist kujutab ette, et ta on Vana Toomas, kes linna valvab ja vajadusel mõõka täristab. Siiski usun, et Vana Toomas oli oluliselt kohusetundlikum ja viisakam.
Linnavõim ei tohi paanikat külvata
Vaadates aga MUPO tegevust sõidukite omavolilisel peatamisel, peab nentima, et MUPO-le jõu kasutamise õigusi anda sooviv siseministeerium, peaks veel kord mõtlema kas ikka tasub Pandora laegast avada.
Tõsiselt pani mind aga mõtlema munitsipaalpolitsei juhi kommentaar Aktuaalses Kaameras, kus ta ütles, et kui kodanikud teevad veelkord sarnaseid prügiaktsioone, siis nad kindlasti kutsuvad jälle demineerijad kohale.
Ajal, mil rahvusvaheline terrorism on reaalne oht ja meil on ees eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, ei tohi linnavõim meelega hirmu ja paanikat külvata. See on vastutustundetu. Kui avalikus kohas on maha jäetud tundmatut päritolu ese, mis tundub päriselt kahtlane, siis loomulikult tuleb teatada. Eriteenistused ei vali siin prioriteete, vaid tulevad alati kiirelt kohale.
Munitsipaalpolitseilinnas on aga lood mõistusvälised. Teame väga hästi, et kotis on sodi, aga ikka teeme väljakutseid. Tõesti, uus tase Eesti poliitikas – linna paralüseerimine ja pommihirmu külvamine oma sigaduste katmiseks. Meil ei ole nii palju sisejulgeolekus inimesi, et kalle Klandorfi promo-ideid kinni maksta. Ja kuskil võisid ju olla inimesed, kes päriselt abi vajasid.
