Sester vastuseks kriitikale: olen alati leidnud aega ettevõtjate ärakuulamiseks ning valitsusel on ette näidata nii mõndagi majanduskasvu soodustavat
Ettevõtjate rahulolematuse oluline allikas on see, et valitsusliidu üldiselt hästi vastuvõetud leppe elluviimiseks tuleb kõik tarvilikud maksumuudatused vastu võtta juba enne juulit. Maksutõusud üksikult võttes ei saagi meeldivad olla ja neid arutades on lihtne ära unustada, mis tänu täiendavale maksutulule paremaks muutub. Valitsuse eelarve- ja maksuplaan on aga tervik.
Kuigi ükski maks eraldi võetuna ei ole ühegi konkreetse kuluga seotud, võimaldavad need teha teoks muutused, mis on kasuks Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt.
Järgmisest aastast rakenduv maksuvaba tulu reform aitab leevendada ka ühte Eesti majanduse keerukaimat probleemi – töötajate nappust. Järgmisel aastal tõuseb madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus. Kuni 1200 eurot teeniv inimene saab senise olukorraga võrreldes kuus rohkem kätte kuni 64 eurot. Aastas teeb see kuni 768 eurot lisatulu. See lisaraha motiveerib inimesi tööl püsima või praegu mitteaktiivseid inimesi tööle tulema. Samuti saavad leevendust ettevõtjad, kes peavad palku tõstes üha väheneva tööjõu pärast omavahel võistlema.
Töötajate saadav lisatulu jõuab paljuski tagasi tarbimisse ja elavdab sellega majandust. Ühiskondlikust vaatepunktist on see üks paremaid maailmas äraproovitud vahendeid vaesuse vähendamiseks. Nii jõuline tööjõumaksude vähendamine on võimalik teoks teha, nihutades maksukoormust teenimiselt tarbimisele. Eelmise valitsuse 10-eurose sammuga liikudes oleks selleks kulunud 30 aastat.
Efektiivne tööjõu maksumäär langeb järgmisel aastal 0,74 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist. See on väga suur muutus! Meie üldine maksukoormus jääb ka pärast muudatusi alla Euroopa Liidu keskmist ning valitsus on seadnud eesmärgiks stabiliseerida maksukoormus 36 protsendi juures SKPst.
Valitsus arvestab otsustes kindlasti ka ettevõtjate tagasisidet. Kiire tempo on jätnud mitmete muudatuste arutamiseks soovitust vähem aega, ent rahandusministrina olen alati leidnud aega ettevõtjate ärakuulamiseks.
Suuremaid eesmärke kõrvale heitmata oleme korrigeerinud ja ümber vaadanud mitmeid esialgseid kokkuleppeid. Näiteks otsustasime jätta kehtestamata autode keskkonnalõivu, magustatud jookide maks tuleb algselt kavandatust madalamate määradega ning ka mitmete teiste maksumuudatuste puhul on ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekuid arvestatud. Jätsime ära ka eelmise valitsuse kavandatud diislikütuse aktsiisitõusu ja samuti majutusasutuste käibemaksu tõusu.
Valitsusel on juba ette näidata nii mõndagi majanduskasvu soodustavat. Kehtestame madalama tulumaksumäära – 14 protsenti – äriühingute regulaarsetele kasumijaotistele. See parandab Eesti atraktiivsust konkurentsis uute investeeringute pärast.
Vähendame ka tööandjate maksukoormust võimaldades töötajaid ettevõtte kulul maksuvabalt majutada ja transportida, samuti teha kulutusi töötajate tervise edendamiseks. Muudame soodsamaks osalusoptsioonide maksustamise, et Eesti oleks hea paik kiiresti kasvavate äride jaoks. Alustavate ja väikeettevõtjate jaoks loome ettevõtluskonto – Euroopas uudse, täiesti bürokraatiavaba ja soodsa 20-protsendise maksumääraga ettevõtlusvormi. Kõik need tegevused aitavad kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmisele.
Valitsuse eesmärk on langetada tööjõumakse ning selleks nihutada maksukoormust teenimiselt tarbimisele. See peaks iga ettevõtlikku inimest rõõmustama. Sealjuures soovime maksustada inimeste tervise ja ühise keskkonna huvides rohkem kahjulikku tarbimist, et soodustada tervislikumaid ja keskkonda säästvamaid harjumusi.
