Sellele lisavad tuld need, kes mustnahalises keskkonnas juba elanud ja seda valusa õppetunnina teistele soovitavad. “Eesti on hetkel punktis, kus on võimalik teiste vigadest õppida. Muidugi ei ole võimalik täiesti keelata nende riiki sisenemist, aga hea, kui piirataksegi,” kirjutas Zii.

Ligi 700st kommentaarist suurele osale mõjus lugu niuetesse – lausa sedavõrd, et veel sada kommentaari tuli ebasobiva kõnepruugi pärast maha võtta. Eesti naisi halva valiku pärast süüdistanud mehed said omakorda naistelt võtta. “Olen nüüd 120% veendunud, et eesti mees on sõnnik. Kui see käib teile nii vastukarva, et naised eelistavad mujalt kaaslast leida, siis järelikult on teil midagi viga?!” viskas üks vihaga.

Kodusest poriloopimisest rohkem ärevust tekitab viha, mis ei jäta ruumi teistsugustega arvestamiseks. Leheloos jutuks olnud ja pildile jäänud mees on paljudele võõras, kelle eest tuleb ennast kaitsta, sest puudub isiklik kogemus. “Loe, imesta ja minesta! Idioodid ikka on osa eestlasi!!! Kadedad nagu ussid, jäle kohe lugeda! Ise pole eluski ühtegi välismaalast tundnudki ja kus aga kiruvad!” ei jõuta ka netilehel ära imestada.

Muidugi hirmutab meid võõraste peaeltung, alati on hirmutanud. Ja käputäis tumedanahalisi, keda seni Eestisse lubatud, ei ole endale just kõige paremat tähelepanu tõmmanud. Aga siiski, kõik mustanahalised pole lauljatest narkodiilerid või petturtudengid, kes mõrvalooga seotuks saavad. Ja mõningate mustanahaliste ebaseaduslikust tegevusest üldistusi teha on sama mis väita, et kõik eestlased Saksamaal on pangaröövlid või prostituudid.

Sest ega meilgi ole välismaal just kõige parem maine . Kui ise mõni aeg tagasi välismaal õppides sünnitusmajas lugu tegemas käisin, siis helistasid ärevad vanemad hiljem kooli, et küsida, ega ma lapseröövel ei ole. Eestist ju. Ja meil iive madal ka.

Äkki peaksime Euroopasse minnes püüdma oma hirmud kanaliseerida. Kui oleme 700 orja-aastast hoolimata suutnud rahvusena püsida, siis vaevalt piirid avav euroliit või üksikud mustanahalised meid hävitada suudavad. Seda enam, et rahvuslikku uhkust meil jätkub ja kui juttudest teod saavad, pole ehk ka iibega varsti probleeme. Ja lõppeks, kardetavate õnneotsijate eest kaitseb meid ka halb ilm!